Universaalid

Allikas: Vikipeedia

Universaalid on filosoofias üldised ideed.

Kõrvuti mõistetega üksikesemetest ehk indiviididest või partikulaaridest on inimestel ka üldmõisted, mis käivad indiviidide tüüpide (näiteks koerasus, mille üksikjuhtumiteks on üksikud koerad), omaduste (näiteks punasus või räpasus või kandilisus) ja suhete (näiteks vahelolemine) kohta.

Erinevalt partikulaaridest on üldmõistete prototüübid ehk universaalid üldise iseloomuga abstraktsed entiteedid, mille üksikjuhtumiteks partikulaarid ühel või teisel viisil on.

Skolastilises filosoofias leidis aset universaalide olemasolu või selle viisi puudutav universaalidetüli.

Realism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Filosoofilist seisukohta, mille kohaselt universaalid on reaalselt olemas, nimetatakse mõisterealismiks ehk lihtsalt realismiks.

Äärmusliku realismi kohaselt on universaalid reaalsemad kui üksikesemed ning nad on olemas olnud juba enne üksikesemeid, näiteks Jumala mõistuses.

Mõõduka realismi kohaselt eksisteerivad universaalid kolmel moel:

  1. Nad eksisteerivad "enne asju" (üksikesemeid) Jumalas tema ideedena, mille järgi Jumal loob asju.
  2. "Asjades" nad eksisteerivad üldisena üksikesemetes, ühtsena paljus.
  3. "Pärast asju" eksisteerivad nad abstraktsete mõistetena asjade kohta inimese intellektis (arus).

Realism võimaldab anda lihtsa seletuse predikatsioonile (abstraktsete predikaatide omistamisele konkreetsetele indiviididele) ja abstraktsele osutamisele. Näiteks kui öeldakse, et see õun on punane, võib seda tõlgendada väitena, et sellel õunal on teatud suhe punasusega, mis on reaalselt eksisteeriv universaal. Sõna "punane" lihtsalt osutab sellele universaalile.

Nominalism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nominalismi järgi universaale reaalselt ei eksisteeri, on vaid üksikesemed, millel on partikulaarsed omadused. Üldmõisted on lihtsalt nimedel (näiteks "punane"), mis üksikesemetega seostatakse. Äärmusliku nominalismi järgi on universaalid vaid tühi häälekõla ("flatus vocis").

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]