Umbusaldusavaldus

Allikas: Vikipeedia

Umbusaldusavalduseks nimetatakse poliitikas seda, kui valitud kogu hääletab oma esindaja tagasikutsumist ametikohalt. Tüüpiliselt umbusaldatakse tänapäeval demokraatlikes riikides valitsusjuhte või -liikmeid, presidente, kohalike omavalitsuste juhte või liikmeid, samuti parlamendi või omavalitsuse volikogu eesistujaid.

Umbusaldus loetakse õnnestunuks, kui häältest piisab umbusaldatava ametist tagandamiseks. Kuna umbusalduse algatab üldjuhul opositsioon, kes on opositsioonis seetõttu, et tal on vähem hääli, siis enamasti umbusaldamine ei õnnestu. Umbusalduse õnnestumiseks on vaja eritingimusi: mõne koalitsioonisaadiku toetust, koalitsiooni lõhenemist vms. Õnnestunud umbusaldushääletus võib, kuid ei pruugi viia võimuliidu ja valitsuse lagunemiseni.

Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taasiseseisvumise järgses Eestis on ministritele 1992-2013 umbusaldust avaldatud 28 korral, neist õnnestunud on vaid kaks: teisel katsel õnnestus peaminister Mart Laari umbusaldamine 1994. aastal, mõõdikuskandaal aga viis ametist siseminister Ken-Marti Vaheri.

Enim on Eestis umbusaldatud siseministreid (6 korral), järgnevad peaministrid (5 korral) ja rahandusministrid (4 korral).

Eestis on umbusaldushääletusele pandud järgnevad ministrid.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Ministrid, kes kaotasid usalduse" Eesti Ekspress 28.11.2013, lk 6