Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff

Allikas: Vikipeedia
Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff (1902)

Enno (ka Emmo) Friedrich Wichard Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff (22. detsember 1848 Markowitz (Markowice) – 25. september 1931 Berliin) oli saksa klassikaline filoloog, eelkõige vanakreeka kirjanduse spetsialist. Ta oli professor Greifswaldi (1876–1883), Göttingeni (1883–1897) ja Berliini ülikoolis (1897–1921). Oma tekstiväljaannete, tekstikriitiliste ja tõlgenduslike uuenduste ning teadusorganisatoorse tegevuse tõttu oli ta oma aja tuntumaid klassikalisi filolooge ning on 20. sajandi alguse klassikalise filoloogia arengule avaldanud väga suurt mõju. Preisi Teaduste Akadeemia presidendina algatas ta mitmeid suurprojekte, sealhulgas kreeka raidkirjade jätkväljaande "Inscriptiones Graecae", mis tänaseni jäädvustab ja avaldab kreekakeelseid inskriptsioone.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Wilamowitz-Moellendorffide nime viimane pool pärineb Generalfeldmarschall Wichard von Möllendorffilt (1724–1816), kes ise lastetuks jäänuna lapsendas kõrges eas preisi majori Theodor von Wilamowitzi (1768–1837) ning seeläbi kaudselt ka tema kolm poega. Hugo, Ottokar ja Arnold kandsid alates aastast 1815 kuningliku loaga topeltnime von Wilamowitz-Moellendorff.

Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff oli mõisnik Arnold von Wilamowitz-Moellendorffi (1813–1888) ja tema naise Ulrike (sündinud Calbo, 1820–1874) viiest lapsest kolmas ning teine poeg. Tema vennad olid hilisem Poseni provintsi Oberpräsident Hugo von Wilamowitz-Moellendorff (1840–1905), husaar Tello von Wilamowitz-Moellendorff (1843–1903) ning hilisem major Georg Wichard von Wilamowitz-Moellendorff (1852–1910). Tal oli ka õde Maria, kes aga suri varakult (16.–24. november 1847).

Elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Markowitzi mõis, 1860 (Alexander Dunckeri kogu)

Wilamowitz veetis oma lapsepõlve Kujawys (saksapäraselt Kujawien) isale kuulunud Markowitzi mõisas (tänapäeval Markowice Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas).[1] Ta sai alghariduse koduõpetaja vahendusel. 24. aprillil 1862 sai temast kuulsa Landesschule Pforta õpilane. Koolis kohtus Wilamowitz endast vanema Friedrich Nietzschega ning oli sarnaselt temaga eeskujulik õpilane.[2] Wilamowitz leeritati 28. veebruaril 1864, aga oli kogu elu pigem agnostik.

Koolidirektor Karl Ludwig Peter, kelle juures Wilamowitz elas, ja õpetaja Karl August Koberstein äratasid temas vaimustuse antiigiuuringute vastu. Wilamowitz luges kreeka ja rooma autoreid, eriti tõmbasid teda ligi kreeka tragöödiakirjanikud. Karl Ludwig Peter soovitas õpilasel lugeda ka Theodor Mommseni "Rooma ajalugu", ehkki ta ise oli sellesse suhtunud kriitiliselt.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Paul Dräger: An der Geburtsstätte und am Grabe Ulrich von Wilamowitz-Moellendorffs. Eine Dokumentation zu seinem 150. Geburtstag. In: Gymnasium 106, 1999, lk. 97–151. Włodzimierz Appel (toim.): „Origine Cujavus“. Beiträge zur Tagung anläßlich des 150. Geburtstags Ulrich von Wilamowitz-Moellendorffs (1848–1931) (= Xenia Toruniensia. 4). Toruń 1999.
  2. Vaata: Die Großen Deutschen, Band 5, lk. 416.