Uibuleht

Allikas: Vikipeedia
Uibuleht
Ümaralehine uibulehtPyrola rotundifolia
Ümaralehine uibulehtPyrola rotundifolia
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kanarbikulaadsed Ericales
Sugukond: Kanarbikulised Ericaceae
Perekond: Uibuleht Pyrola
L.

Uibuleht (Pyrola) on kanarbikulaadsete seltsi kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljaste taimede perekond.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Cronquisti süsteemi järgi kuulusid uibulehed uibuleheliste sugukonda, kuid hilisemad molekulaargeneetilised uuringud on näidanud nende kuulumist kanarbikuliste sugukonda.

Levila ja kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uibulehed on pärismaised põhjaparasvöötmes ja arktikas. Kaljumäestikus kasvavad uibulehed lõuna poole kuni California Mehhikosse jääva osani, Aasias Himaalajani. Mõned asurkonnad Uus-Inglismaal võivad olla uusasunike poolt sisse toodud.

Uibulehed eelistavad kasvada niisketes ja varjulistes kohtades metsas või luidete vahel. Üldiselt ei ole uibuleheliigid arvukad, kuigi põhja pool võib mõni liik mõnes kohas hulgakesi koos kasvada.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uibulehed on üsna väikesed taimed. Neil on lihtsad ümmargused või ovaalsed lehed, mis paiknevad lehekodarikus. Õied on lihtsad, valget, kreemjat või kollast värvi ning moodustavad ebamäärase kobara. Uibulehe iseloomulik, kohe silmatorkav tunnus on emakakael, mis on sageli kõver, ulatub kroonlehtede vahelt välja. Emakasuue ise on hargnenud ja moodustab mitu hõlma. Lille tavavaatlejale võib tunduda, nagu kelluka seest paistaks välja kellatila.

Uibulehtede tolmukaid on 10. Õietolm asub tolmukapeades ja pääseb välja nende ülaosas olevate pooride kaudu. Õietolm moodustub tetraadides ja on üsna kleepuv. Uibulehti tolmeldavad putukad, eriti kärbsed. Suur ja haruline emakasuue võib olla kohastumus, mis annab väikestele putukatele ligitõmbava maandumispaiga. Õied puhkevad suvel ja viljad valmivad sügisel. Vili on silmapaistmatu roheline kupar. Seemned on arvukad ja tibatillukesed.

Lisaks rohelisele lehtedega vormile esineb paljudel uibuleheliikidel lehtedeta ja klorofüllita vorm. Kui neil lehed siiski on, on need kitsad ja punakad. Need taimed on mükoheterotroobid ja toituvad parasiitselt seeneniidistikul. Niisuguste taimede ellujäämine ei põhine sugulisel paljunemisel, vaid üksnes seeneniidistikul. Uibulehed on ühed vähestest taimerühmadest, mis suudavad elada nii fotosünteesi kasutades kui ilma selleta. See mehhanism on veel välja selgitamata ja kui sellest aru saadaks, aitaks see selgitada, kuidas teised fotosünteesi mittekasutavad taimed on selle võime kaotanud.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uibulehti on umbes 30 liiki, millest Eestis kasvab 4 ja Venemaal samuti 4.