Turid Farbregd

Turid Farbregd (sündinud 8. märtsil 1941 Gjesdalis) on norra filoloog, leksikograaf, tõlkija ja estofiil.

Pärast kõrghariduse omandamist Oslo Ülikoolis Skandinaavia keelte ja soome keele erialal töötas ta alates 1970. aastast kuni riikliku stipendiumi pälvimiseni 1995. aastal norra keele lektorina Helsingi Ülikoolis. 1970. aastatel tõlkis raamatuid ka soome keelest norra keelde.

Alates 1980. aastatest keskendus ta oma tegevuses eesti keelele ja eestlastele. Eriti Eesti iseseisvumisele eelnenud ajal mängis Turid Farbregd tähtsat rolli Eesti olude tutvustamisel Põhjamaades ning tõlkis norra keelde eesti ilukirjandust. Ta on öelnud, et tema huvi eesti kirjanduse vastu sai alguse Tallinna külastamisest 1979. aastal. Olles ise noorim 12-lapselises peres, tundnud ta teatavat hingesugulust Nõukogude Liidu väikseima vabariigiga.^[1]

Ta on Norra-Eesti ühingu liige ning kuulub ühingu väljaantava Eesti-huvilistele suunatud norrakeelse ajakirja Estlands-nytt toimetuse koosseisu.

2018. aastal annetas ta eraannetajana 150 000 eurot Eesti Kultuurkapitali Traducta tõlkeprogrammile, et toetada eesti kirjanduse tõlkimist norra, islandi, taani ja rootsi keelde.^[2]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Keeleteadlasena on ta pannud aluse norra-soome ja norra-eesti leksikograafiale, olles kõigi nendes keelepaarides uuemal ajal ilmunud sõnaraamatute autor või kaasautor.

Stadnamn frå Drivdalen (Kohanimed Drivdalenis). (1969). Oslo, kirjastus Universitetet i Oslo
Kina (Hiina). (1976). Oslo, kirjastus Aschehoug
Finsk-norsk norsk-finsk lommeordbok (Soome-norra norra-soome taskusõnastik). (1978, 1981, 1996, 2000, 2006). Oslo, kirjastus Kunnskapsforlaget (koos Aili Kämäräineniga)
Finsk-norsk ordbok (Soome-norra sõnaraamat). (1993, 2000). Oslo, kirjastus Universitetsforlaget (koos Hannele Seppineniga)
Eesti-norra sõnastik = Estisk-norsk ordliste. (1997). Tartu, kirjastus Ilmamaa (koos Gennadi Jagomägiga)
Norsk-estisk, estisk-norsk ordbok = Norra-eesti, eesti-norra sõnaraamat. (1998, 2005). Tallinn, kirjastus Stiftelsen estisk språk (koos Sigrid Kanguri ja Ülle Viksiga)
Estisk: lommeordbok: eesti-norra, norra-eesti (Eesti-norra-eesti taskusõnastik). (1999). Oslo, kirjastus Kunnskapsforlaget (koos Hille Lepa ja Ülle Viksiga)

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Estisk litteratur etter krigen (Eesti kirjandus pärast sõda). (1983). Vinduet, kd 37, nr 4
Forstadsliv (Äärelinnaelu). (1983). Vinduet, kd 37, nr 4 (Mati Undi "Sügisballi" retsensioon)
Omkring nativismen i Estland (?). (1983). Vinduet, kd 37, nr 4
Sanning = Galskap? (Tõde=hullus?). (1983). Vinduet, kd 37, nr 4 (Jaan Krossi "Keisri hullu" retsensioon)
Laissez faire, eller Skitt la gå: om estarar og nordmenn (Laissez faire või sitta kah!: eestlastest ja norralastest). (1987). Dyade, kd 19, nr 6
Over til estisk tid (?). (1989). Nordnorsk magasin, kd 12, nr 3/4
Frå språk til språk (Keelest keelde). (1994). Syn og segn, kd 100, nr 4
Ordbøker mellom finsk og norsk (Soome-norra ja norra-soome sõnaraamatud). (2001). LexicoNordica, nr 8
Litteratur med kraft og saft (Kirjandus täis jõudu ja mahlakust). (2009). Syn og segn, kd 155, nr 1

Tõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]

Soome keelest

Finske eventyr (Soome muinasjutud). (1974). Oslo, kirjastus Samlaget (koostaja ja tõlkija)
Finske noveller (Soome novellid). (1977). Oslo, kirjastus Samlaget (koostaja ja tõlkija)
Marja-Leena Mikkola: Anni Manninen. (1980). Oslo, kirjastus Samlaget
Erno Paasilinna. Den forsvunne arméen : forteljinga om den Svarte majoren og troppane hans i siste fase av ein krig (originaalpealkiri Kadonnut armeija). (1985). Oslo, kirjastus Aschehoug
Olli Jalonen. Hotell for levande (originaalpealkiri Hotelli eläville). (1987). Oslo, kirjastus Aschehoug
Riita Jalonen. Englenetter (originaalpealkiri Enkeliyöt). (1991). Oslo, kirjastus Samlaget

Eesti keelest

Varulven og andre estlandske eventyr (Libahunt ja teised eesti muinasjutud). (1982). Larvik, kirjastus Norsk barneblad
Kaljo Põllu (graafika), Jaan Kaplinski (tekst): Barn av vind og vatn : estisk kunst (Tuule ja vee lapsed: eesti kunst). (1984). Stavanger, kirjastus Forlaget Dogne
Jaan Kross. Keisarens galning (originaalpealkiri: Keisri hull). (1986). Oslo, kirjastus Gyldendal
Jaak Jõerüüt. Et terra incognita?: kort innføring i estisk litteratur. (1987). Dyade, kd 19, nr 6 (koos Isak Rogdega)
Jaan Kaplinski. Same hav i oss alle: dikt (Sama meri meis kõigis: luulet). (1987). Dyade, kd 19, nr 6
Friedebert Tuglas. Det eksotiske Norge. (1987). Dyade, kd 19, nr 6 (koos Jostein Stokkelandiga)
Mati Unt. Haustdansen : scener frå bylivet (originaalpealkiri: Sügisball). (1987). Oslo, kirjastus Samlaget
Jaan Kaplinski. Same hav i oss alle: dikt. (1988). Oslo, kirjastus Gyldendal
Viivi Luik. Den sjuande fredsvåren (originaalpealkiri: Seitsmes rahukevad). (1988). Oslo, kirjastus Samlaget
Jaan Kaplinski. Det siste krosstoget. (1989). Nordnorsk magasin, kd 12, nr 3/4
Lennart Meri. Båtens budskap. (1989). Nordnorsk magasin, kd 12, nr 3/4
Priit Pärn. Tvertom-Tom (originaalpealkiri: Tagurpidi). (1989). Oslo, kirjastus Gyldendal
Mati Unt. Tida og småjenta. (1989). Nordnorsk magasin, kd 12, nr 3/4
Jaan Kross. Skrubbsår og andre noveller (Marrastus ja teisi novelle). (1991). Oslo, kirjastus Gyldendal
Jaan Kross. Professor Martens' avreise (originaalpealkiri: Professor Martensi ärasõit). (1994). Oslo, kirjastus Gyldendal
Viivi Luik. Skremmande vakkert (originaalpealkiri: Ajaloo ilu). (1994). Oslo, kirjastus Samlaget
Emil Tode. Englefrø (originaalpealkiri: Piiririik). (1995) Oslo, kirjastus Cappelen
Emil Tode. Prisen (originaalpealkiri: Hind). (1997). Oslo, kirjastus Cappelen
Juhan Tuldava. Lærebok i estisk : grammatikk, tekster, parlør, oppgaver (Eesti keele õpik: grammatika, tekstid, vestmik, ülesanded). (2001). Oslo, kirjastus Unipub forlaget
Andrus Kivirähk. Trollskap i november (originaalpealkiri: Rehepapp ehk november). (2004). Oslo, kirjastus Pax

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

1989 – Norra Tõlkijate Ühingu tõlkepreemia Bastiani auhind Jaan Kaplinski luule tõlgete eest (avaldatud kogus Same hav i oss alle: dikt)
1989 – Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Autorite Ühingu tõlkepreemia Via Estica Viivi Luige ja Jaan Kaplinski teoste tõlkimise eest
1990 – Soome Valge Roosi Rüütelkonna liikmeks vastuvõtmine
1990 – Helsingi õpetajate ametiühingu hõbemedal kultuuritöö eest
1999 – Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk^[3]
1999 – B. G. Forseliuse Seltsi mälestusmedal Wastne Testament 1686
2002 – Rahvusvahelise Tõlkijate Ühingu (Fédération Internationale des Traducteurs) Karel Čapeki tõlkepreemia ja medal eesti ja soome kirjanduse tõlkimise eest norra keelde
2017 – aasta kultuurisõber (Kõigi aegade suurima eraisiku annetuse eest Eesti Kultuurkapitalile. 150 000 euro suurune annetus on mõeldud eestikeelse väärtkirjanduse tõlkimiseks ning selle toel loodud programmile "Norra rahakott" juba laekub tõlkimise ja väljaandmise taotlusi)^[4]