Tupslunn

Allikas: Vikipeedia
Tupslunn
Fratercula cirrhataSL-03803A.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond: Alklased Alcidae
Perekond: Lunn Fratercula
Liik: Tupslunn
Ladinakeelne nimetus
Fratercula cirrhata
(Pallas, 1769)

Tupslunn (Fratercula cirrhata, ka Lunda cirrhata) on Vaikse ookeani põhjaosas levinud lind alklane lunni perekonnas. Tupslunnid pesitsevad rohkeisendiliste kolooniatena Briti Kolumbias, Alaska kaguosas ja Aleuudi saartel, Kamtšatkal, Kuriili saartel ja kogu Ohhoota mere rannikul, vähesel arvul California rannikul. Tupslunni levila kattub osaliselt idalunni (Fratercula corniculata) omaga.

Taksonoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tupslunni kirjeldas 1769. aastal saksa zooloog Peter Simon Pallas.

Välimus ja elupaik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tupslunni üldpikkus on ca 35 cm ja tema tiibade siruulatus umbes sama suur. Isaslinnud on emaslindudest veidi suuremad. Keha on must, näoalal valge laik, nokk eredavärviline punane-kollane. Kulmualalt ulatuvad kuklasse juukseid meenutavad pikad kollased suletutid (lad.k. cirri), mille järgi see liik on saanud oma nimetuse mitmetes keeltes (ka eesti keeles).

Tupslunnid valivad pesitsemiseks tavaliselt kõrgeid saari või kaljusid, mis on kiskjatele võimalikult vähe ligipääsetavad, ning mis asuvad toidurohketes vetes. Talveperioodil leidub tupslunne kogu Vaikse ookeani põhjaosas kuni Jaapani ja Californiani.

Eluviisid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nagu teised lunnid, on ka tupslunnid pelaagilised linnud. Tupslunn kraabib pesitsemiseks tavaliselt uru, kuid mõnikord kasutab pesana kaljulõhet. Need vooderdab taimede ja sulgedega. Muneb ühe muna, mida mõlemad vanalinnud hauvad umbes 45 päeva. Pojad lahkuvad pesast 40 kuni 55 päeva vanuselt. Tupslunnid toituvad peaaegu eranditult kaladest, keda nad püüavad sukeldudes. Vanalinnud võivad muuhulgas süüa kalmaarilisi või teisi selgrootuid. Toitumisalad võivad asuda pesitsusaladest kaugel avamerel. Tupslunni vaenlasteks on lumekakk, valgepea-merikotkas, rabapistrik, kajakad, rongad ja polaarrebane.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. BirdLife International (2004). Loxia leucoptera. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Välja otsitud 12 May 2006. Database entry includes justification for why this species is of least concern