Tupolev Tu-134

Allikas: Vikipeedia
Tupolew Tu-134 Sinsheim.jpg
Tüüp Reisilennuk
Tootjad Tupolev
Reisijaid 72-84
Pikkus 37,1 m
Tiivaulatus 29 m
Tippkiirus 900 km/h
Lennukaugus 2400 km

Tupolev Tu-134 on lühimaa-reaktiivreisilennuk.

Tu-134 tootmine algas 1964, kuid Aeroflot alustas temaga regulaarlende alles 1967. Algne versioon mahutas 72 reisijat, kuid peagi järgnes veidi pikendatud versioon Tu-134A, kuhu mahtus 80 reisijat. Uuemate mootoritega versioon sai nimeks Tu-134A-3. 1980. aastal jõudis lennuliinidele Tu-134B, mis oli esimene NSVL reisilennuk, millel lubati lennata ilma navigaatorita. Seeläbi vähendati meeskonnaliikmete arvu neljalt kolmele.

Tu-134-st toodeti ka mitmeotstarbelisi versioone, nagu staabilennuk, lennukid pommitajameeskondade treeninguteks, navigatsiooniseadmete kalibratsiooniks ning põllumajanduslikeks uuringuteks.

Tüüpilise lühimaa-reisilennukina võeti Tu-134 ruttu kasutusele paljudes Ida-Euroopa maades. Balkan Bulgarian'i, CSA', Interflug'i, LOT'i ja Malév'i lennukiparkide selgroo moodustas just Tu-134. Väljaspool Euroopat kasutasid Tu-134 ka Vietnam Airlines, Cubana, Air Koryo jt.

Kuigi nüüdseks on lennuk endistest sotsialismimaadest peaaegu kadunud, on tal SRÜ-s reisijateveos endiselt oluline osa. Ka Aeroflot Russian Airlines kasutab Tu-134A-d veel mõningatel rahvusvahelistel liinidel. Mürapiirangute tõttu on Tu-134 lennud enamikusse Lääne-Euroopa lennujaamadesse keelustatud.

Tu-134 kabiini laius on 271 cm, turistiklassis on harilikult kummalgi pool vahekäiku kaks istet.

Kokku toodeti Tu-134 erinevaid versioone 852 eksemplari, tootmine lõppes 1989. aastal.