Tundrakiur

Allikas: Vikipeedia
Tundrakiur
Anthus cervinus2.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Västriklased Motacillidae
Perekond: Kiur Anthus
Liik: Tundrakiur ehk punakurk-kiur
Ladinakeelne nimetus
Anthus cervinus
(Pallas, 1811)

Tundrakiur ehk punakurk-kiur (Anthus cervinus) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tundrakiur elutseb Euraasia tundra ja metsatundra vööndis Skandinaaviast Alaskani. Talvitub troopilises Aafrikas, Aasia lõuna- ja idaosas, ja USA läänerannikul. Eestis on tundrakiur harv läbirändaja mais-juuni algul ja septembris.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tundrakiuru üldpikkus on 14-16 cm. Hundsulestikus linnud eristuvad teistest kiurudest roostevärvi kurgualuse järgi. Puhkesulestikus erineb sarnastest sookiurust ja metskiurust tugevama seljamustri järgi. Liigi tunnuslikke häälitsusi on kõrge ja teravakõlaline "psiii"; hoiatushüüd on "jüpp...". Tundrakiur laulab tavaliselt lennul.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tundrakiuru põhitoidu moodustavad putukad, ämblikud, ussid ja seemned. Poegi toidab peamiselt sääskedega.

Elupaik ja pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tundrakiur elutseb tundrate soistel aladel. Pesa koosneb kõrtest ja paikneb tavaliselt mätta küljel. Kurnas 5-6 muna. Pojad väljuvad pesast lennuvõimetutena ja vanalinnud hoolitsevad nende eest veel paar nädalat.