Tundideraamat

Allikas: Vikipeedia
Très Riches Heures

Tundideraamat on mittevaimulikele mõeldud, tavaliselt täielikult ladinakeelne ja rikkalikult kaunistatud katoliiklik palveraamat, kus on toodud palved päeva kõikideks kanoonilisteks tundideks.

6. sajandi keskpaigaks oli piisavalt konkreetse kristliku vormi omandanud judaismist ülevõetud komme “ülistada Jumalat seitse korda päevas”. Nende palvekordade vaheajad ei olnud mehaaniliselt võrdsustatud, vaid sõltusid päikesetõusust ja –loojangust ning inimeste päevasest elurütmist.

Algselt levisid kristlaste seas mõningate palvete kogumikud, millel ei olnud veel väga kindlat ülesehitust. Eelkristlikust ajast pärinevad kuningas Taaveti psalmid olid aluseks psaltri kujunemisele, milles hulga täiendavate tekstide abil neid psalme kristlikus vaimus tõlgendati ja kalendriga ühendati. 12. sajandil kujuneski sel viisil välja breviaar – katoliku vaimulike esmane käsiraamat olulisemate tekstide ja kiriklike hümnidega. Tundideraamat on sisuliselt lühendatud ja ilmaliku elu jaoks mugandatud breviaar, sisaldades kindlakskujunenud valikut eriti olulisi palveid, mida võidi laiendada mitmesuguste muude tekstide ja palvetega. Võib öelda, et tema tunnused kujunesid välja 13. sajandiks.

Tundideraamat algab kalendriga, mille päevad on identifitseeritavad kirikupühade ja pühakute mälestuspäevade järgi (mitte numbriliselt), nädalapäevi tähistatakse tähtedega A-st G-ni ning liikuvate pühade määramiseks vajalikke kuufaase aitavad identifitseerida Rooma numbrid. Kalendrile järgnevad väljavõtted neljast evangeeliumist ning oluline osa on “Neitsi tunnid”, milles on seitse komplekti palveid Jumalaema auksl. Lisaks neile on tundideraamatu osadeks veel tavaliselt “Risti tunnid” ja “Püha Vaimu tunnid”, mõnikord ka “Kannatustee tunnid”, kindlasti ka palveteenistus lahkunute eest, mida loeti ööl enne matuseid või armastatud lahkunu mälestuseks. Muudest palvetest on sagedaseks osaks seitse patukahetsuspalvet, veel mõningad palved Jumalaemale ja pühakute litaania.

Ilmalike huvi tundideraamatu vastu kasvas nii pärast Neljandat Kirikukogu 1215 kui 1340-ndate aastate suurt katkulainet. 16. sajandi lõpuks minetas tundideraamat oma endise tähtsuse ilmaliku inimese vagaduse väljendajana.

Kuigi tuntuimad ja kunstiliselt kõige töömahukamad tundideraamatud kuulusid ülemklassi esindajatele. Ometi on varaseim säilinud eksemplar (Inglismaalt, aastast 1240) olevat tavalise külaelaniku omand – väga väikeste mõõtmetega, kaunistatud värviliste initsiaalide ning üksikute miniatuuridega. Et massproduktsioon sai alguse alles sajandite pärast (seoses trükikunsti arenguga), leidub tavaliselt vanemas tundideraamatus mitmesugust infot raamatu tellija ja omaniku kohta, alates nimest, vapist ja tiitlitest ning lõpetades spetsiaalselt tema jaoks koostatud palvetekstide ning omaniku portreedega. Illustratsioonidest on tavalisimad raamatu kalendriosa kaunistavad miniatuurid erinevatel kuudel tehtavatest töödest; samuti väljakujunenud ikonograafiaga kaheksa stseeni Neitsi Maarja elust (Maarja kuulutus, Kohtumine Kuldväraval, Kristuse sünd, Kuulutamine karjastele, Kuningate kummardamine, Kristuse templisseviimine, Põgenemine Egiptusse ja Maarja kroonimine). Tundideraamatuid mitte ainult ei pärandatud põlvest põlve, vaid mõnigi kord ka valmistati põlvest põlve, kui näiteks raamatut alustanud kunstnike töö pooleli jäi (see võis toimuda epideemiate hävitustöö tõttu) või raamat hoopis uue omaniku kätte sattus, kes soovis sinna täiendavaid osasid ja illustratsioone lisada.

Näiteid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajavahemikul 1412-1416 on Prantsusmaal Berry hertsogi tellimisel ja vendade Limbourgh’ide töökojas maalitud Très Riches Heures, erakordselt malbe ja sujuva stiiliga hilisgooti meistritöö. Ühtlasi on ta näide tundideraamatust, mis keskajale tüüpilistel kurbadel põhjustel pidi pooleli jääma ning mille osad miniatuurid on lõpetatud hilisemate, kunstiliselt tunduvalt vähemarenenud maitsega maalijate poolt.

1505. aasta paiku on valmistatud flaami raamatukunsti tuntud näide, Rothschildi Palveraamat (nimetatud II maailmasõja eelse omaniku järgi). Miniatuuride autoriteks olid väga kõrgetasemelised kunstnikud - Gerard Horenbout Gentist (Austria kuninganna õuemaalija); nimeliselt tundmatu meister, kes on maalinud ka keiser Maximilianus I väikese palveraamatu miniatuurid, ning, kolmandaks, Gerard David või tema väga hea õpilane.

15. sajandi kestel, Prantsusmaal, on illumineeritud samuti väga tuntud Connolly Tundideraamat, mille tellija ei kuulunud kõrgklassi. Miniatuurilehekülgedel on laiad, rohke taimornamendiga kaunistatud äärised, mille taust on jaotatud suurteks erinevat värvi geomeetrilisteks kujunditeks, luues rõõmsameelse lapitekiefekti.