Tulikas
| Tulikas | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Kibe tulikas (Ranunculus acris)
|
||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||
|
Tulikas (Ranunculus) on tulikalaadsete seltsi tulikaliste sugukonda kuuluv perekond.
Perekonda kuulub umbes 400 liiki.
Sisukord |
Nimetus [muuda]
Tulika ladinakeelne nimi Ranunculus tähendab 'konnake' (konn on Rana). Arvatavasti on see nimi seotud asjaoluga, et tulikad kasvavad sageli vee ääres, kus konnad elavad.
Levila [muuda]
Tulikad kasvavad parasvöötmes Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kuid ka näiteks Uus-Meremaal.
Kirjeldus [muuda]
Enamik tulikaid on mitmeaastased taimed, kuid leidub ka üheaastaseid ja kaheaastaseid taimi. Nende õied kasvavad üksikuna, on kollased või valged (kui valged, siis ikkagi kollase südamikuga), mõnel liigil oranžid või punased. Paljudel liikidel (näiteks kuldtulikal (Ranunculus auricomus) kroonlehed puuduvad. Kroonlehti on harilikult 5, vahel vähem või rohkem. Tupplehti on 3–5, harilikult 5. Tolmukaid ja emakaid on palju. Viljas on palju seemneid.
Toksilisus [muuda]
Kõik tulikaliigid on koduloomadele mürgised, seda näiteks ka küülikutele. Suures koguses tulikaid võib tappa isegi hobuse. Harilikult loomad väldivad tulikaid nende kibeda ja kõrvetava maitse tõttu, kuid olukorras, kus karjamaal kasvab tulikaid nii palju, et muud pole süüa, võib ette tulla mürgistusi. Taime kuivades mürk laguneb, nii et tulikaid sisaldav korralikult kuivanud hein on ohutu. Tulikate taimemahl põhjustab nahapõletikku, nii et ka inimesed peavad tulikaid käsitledes ettevaatlikud olema ja kindaid kandma.
Okoloogia ning tulikas kultuuris [muuda]
Mürgisuse tõttu rahvameditsiin tulikaid ei kasuta.
Sõna "sardooniline" ('kibe, põlastav') tuleb Sardiinias kasvava sardiinia tulika Ranunculus sardous järgi. Kui inimene seda sööb, tõmbub tema nägu grimassiks.[viide?]
Mõned putukad, näiteks liblikad Euplexia lucipara ja Orthosia gothica, toituvad tulikatel.
Mõnda tulikat kasvatatakse ilutaimena ja neile on aretatud suuri eredaid õisi.
Tulikas oli Türgi sultanite vägevuse sümbol.
Eestis esinevaid tulika perekonna liike [muuda]
- harkjas särjesilm (Ranunculus peltatus) - harva
- jõgi-särjesilm (Ranunculus trichophyllus) - hajusalt
- kaartulikas (Ranunculus reptans) - harva
- kanakoole (Ranunculus ficaria) - tavaline
- kibe tulikas (Ranunculus acris) - sage
- kuldtulikas (Ranunculus auricomus) - tavaline
- meri-särjesilm (Ranunculus baudotii) - paiguti
- metstulikas (Ranunculus cassubicus) - tavaline
- mitmeõieline tulikas (Ranunculus polyanthemos) - tavaline
- mugultulikas (Ranunculus bulbosus) - paiguti (Lääne-Eestis)
- mürktulikas (Ranunculus sceleratus) - hajusalt
- roomav tulikas (Ranunculus repens) - sage
- salutulikas (Ranunculus nemorosus) - haruldane
- sardiinia tulikas (Ranunculus sardous) - haruldane tulnukas
- sootulikas (Ranunculus flammula) - hajusalt
- suur tulikas (Ranunculus lingua) - hajusalt
- sõõr-särjesilm (Ranunculus circinatus) - hajusalt
- tume särjesilm (Ranunculus aquatilis) - paiguti, sagedasem Lääne-Eestis
- villtulikas (Ranunculus lanuginosus) - haruldane
- virvatulikas (Ranunculus fallax) - hajusalt
