Troop (muusika)

Allikas: Vikipeedia

Troop on muusikas muusika- ja poeesias tekstilõik, mis on kiilutud olemasoleva laulu või luuletuse sisse. Troobid olid kasutusel keskaja kirikulaulus. Tavaliselt kommenteerib uus tekst või muusika olemasolevat ja seob seda paremini laulu teemaks oleva kirikupühaga.

"Troop (kreeka keeles tropos - piltlik, kujundlik väljend) on vabas vormis lisand gregooriuse laulule. Troobi liigid:

1. Teksti interpolatsioon - troop on uus tekst, mis lisati melismaatilisele meloodialõigule nii, et melismi igale noodile tuli üks silp - tulemuseks oli süllaabiline laululõik. Selliselt kaunistati kõige enam Kyrie-laule, mille iga fraasi keskel oli reeglina pikk melism:
Kyrie fons bonitatis, pater ingenite,
a quo bona cuncta procedunt, eleison.

/.../

2. Teksti ja meloodia interpolatsioon – tekstilõikude vahele kiiluti uusi, kusjuures lisati ka uus meloodia. Tüüpiliseks näiteks on Gloria-troop (Glorias puudub melismaatika) - kommenteeritud on kõik tekstilõigud, lisatud tekst on algtekstiga mahult enam-vähem võrdne.
3. Meloodia interpolatsioon - meloodia kaunistamine melismidega."[1]

"Palju troope loodi suurtes laulukeskustes, nagu St. Galleni klooster Šveitsis, kus sel ajal sai kuulsaks munk Tuotilo (...-915)".[2]

Tropeerimine oli tihti uue laulustiili ja uute vormide sünnitajaks. Tropeerimisest sündis näiteks liturgiline draama ja motett. Troop on näiteks halleluuja melism. Troope paigutati ka missa osade sisse.

Erinevatel troobiliikidel on olnud täpsustavaid nimetusi, nagu näiteks proosa, prosula, pneuma ja laudes.

Tropeeritud luule oli levinud vormiks 900-ndate kuni 1200-ndate aastate Itaalias ja Inglismaal.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Toomas Siitan: Keskaja muusika aastani 1300. Tallinn 1989. lk.32-33
  2. Toomas Siitan: Õhtumaade muusikalugu I. Avita 1998. lk. 49

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]