Lõuna-Kaukaasia
Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani. Oli suurema osa 19.–20. sajandist Venemaa (ja Nõukogude Liidu) võimu all.
Piirkond on keeleliselt, rahvuslikult ja religioosselt väga kireva koosseisuga. Teda võib lugeda täielikult või osaliselt kuuluvaks Lähis-Itta (aluseks ajalugu), Aasiasse (loodusgeograafia), SRÜ-sse (ajalugu, poliitika) või Euroopasse (poliitika, religioon, kultuur).
Suur-Kaukasusest põhja poole jääv Kaukaasia osa kannab nime Põhja-Kaukaasia (ka Ees-Kaukaasia).
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]
Taga-Kaukaasia lääneosas asuvad Kolhethi madalik ja Surami ehk Lihhi ahelik, idaosas Kura-Araksi madalik ning lõunasse jääb Väike-Kaukasus ja Armeenia mägismaa kirdeosa.
Loodusressursid[muuda | muuda lähteteksti]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
- Gruusia ajalugu
- Armeenia ajalugu
- Aserbaidžaani ajalugu
Taga-Kaukaasia 1917–1918[muuda | muuda lähteteksti]
Taga-Kaukaasia Komissariaat[muuda | muuda lähteteksti]
Taga-Kaukaasia Komissariaadi moodustasid novembris 1917 Gruusia esseerid ja menševikud, Armeenia dašnakid ning Aserbaidžaani mussavatistid.
Komissariaadi esimees oli 28. novembrist 1917 kuni 26. märtsini 1918 Е. P. Gegetškori.
Taga-Kaukaasia Seim[muuda | muuda lähteteksti]
23. veebruar 1918 avatakse Thbilisis Taga-Kaukaasia Seim. Selle esimees oli 8. juunini 1918 Nikoloz Tšheidze.
Taga-Kaukaasia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik[muuda | muuda lähteteksti]
President oli Nikoloz Tšheidze.
Vabariik lagunes, kui Gruusia ja tema järel ka Aserbaidžaan ja Armeenia kuulutasid end iseseisvaks.
- 26. mai 1918: Gruusia kuulutatakse iseseisvaks
- 28. mai 1918: Armeenia kuulutatakse iseseisvaks
- 28. mai 1918: Aserbaidžaan kuulutatakse iseseisvaks
Taga-Kaukaasia Föderatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Taga-Kaukaasia Föderatsiooni kohta (1922–1936 Nõukogude Liidus) vaata artiklit Taga-Kaukaasia SFNV.