Traktuur

Allikas: Vikipeedia

Traktuuriks nimetatakse oreli mängumehhanismi.

Traktuuri järgi jaotatakse orelid mehaanilisteks, pneumaatilisteks ja elektrioreliteks.

Mehaaniline orel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõla tekib kohe peale klahvile vajutamist, ei hiline. Klahv on ühendatud abstrakti abil ventiiliga, mis asetseb tuulepõhjas. Kui ventiil avaneb, siis õhk pääseb vilesse ja tekib kõla. Mehaanilst traktuuri kasutati vanast ajast. Mehaanilse traktuuriga orelitel on sobiv esitada erinevates stiilides orelimuusikat.Mehaanilised orelid on vastupidavad külmades ja niisketes kirikutes. Mehaanilist traktuuri on mugav reguleerida. Kuna kirikutes on temperatuur ja õhuniiskus muutlik, on vaja aeg ajalt oreli traktuuri reguleerida. Seda peab oskama teha organist või teeb oreliehitaja.

Pneumaatiline orel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõla tekib hilinemisega peale klahvile vajutamist. Õhk pääseb vilesse toonkanalite kaudu ja see võtab aega, sellepärast kõla hilineb. Kõla hilinemist pneumaatilisel orelil saab reguleerida väiksemaks. Pneumaatilised orelid olid levinud XIX sajandi lõpust kuni umbes 1940 aastani. Eestis on palju pneumaatilise traktuuriga oreleid. Pneumaatilise traktuuriga orelid ei ole nii vastupidavad ja selle pärast tänapäeval neid ei ehitata või kui ehitatakse, siis teatud stiili taotluse jaoks. Pneumaatilisel orelil väga sobib esitada romantismi aja orelimuusikat.

Elektriorel ehk elektritraktuuriga orel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõik tööprintsiibid toimuvad elektri ja vahest ka elektroonika abil. Iga vile all on elektrimagnet, mis avab tuulele pääsu vilesse. Elektrioreli kõla erineb nö "elavast" mehaanilise või pneumatilise traktuuriga orelist. See meenutab süntesaatori oma, kuid mõned head elektrorelid võivad jäljendada maailma kuulsate orelite kõla. Külmades ja niisketes kirikutes elektriorel ei ole vastupidav ja sellepärast ei soovita sellistesse kirikutesse elektrioreli paigaldada. Kõige sobivam muutliku temperatuuri ja õhuniiskusega kirikusse ehitada mehaaniline orel.