Torma prügila

Allikas: Vikipeedia
Torma valla asukoht. Prügila asub valla idapoolses küljes.
Torma prügila avasilt

Torma prügila on Jõgevamaal Mustvee vallas Võtikvere külas asuv prügila, mis avati 2001. aastal[1].

Tutvustus[muuda | muuda lähteteksti]

Torma prügila on üks viiest euronõuetele vastavast prügilast Eestis. Prügila üldpindala on kokku umbes 6 ha, millest jäätmete ladestusalad moodustavad 2,5 ha, nõrgvee kogumise ja puhastamisega seotud alad 0,25 ha, jäätmete sortimisega seotud alad umbes 0,5 ha ning jäätmete vastuvõtmise, ohtlike jäätmete vastuvõtu ja prügila teenindusala umbes 0,5 ha. Torma prügila omanikuks on Torma vald, kus opereerimislepingu alusel töötab OÜ Amestop. Prügila teeninduspiirkonnaks on Kagu- ja Ida-Eesti.[1]

Teised euronõuetele vastavad prügilad Eestis on Tallinna prügila, Paikre prügila, Väätsa prügila ja Uikala prügila.[2]

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

1991. aastal uuriti potentsiaalseid prügiväljakuid. Ehitustöid alustati 1998. Prügila avati 2001. aastal ja prügila operaatoriks valiti OÜ Amestop (2001–2013).[3]

2007–2008 ehitati teine ladestusala. 2009. aastal anti kasutusõigus OÜ Amestopile ja samal aastal hakati ka uut nõrgveepuhastit ehitama. 2010 asuti ehitama uut ladestusala, kus kogutakse prügilagaasi. Segaolmejäätmete ladestusmaht kasvas kümnekordselt: 8000 tonnilt 80 000 tonnile.[3]

Teenindus[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aastal teenindas Torma prügila kokku 83 omavalitsust Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru, Valga, Järva ning Lääne- ja Ida-Viru maakonnas. Teeninduspiirkonda kuulus 341 000 inimest, s.o 26% Eesti elanikkonnast.[4]

Torma prügilasse toodavate jäätmete teke teeninduspiirkonnas oli umbes 214 kg inimese kohta aastas. Torma prügila peamiseks eesmärgiks on mehaanilis-bioloogiliselt töödelda sissetulevaid jäätmeid ja vähendada ladestavate jäätmete kogust.[4]

Käitlus Torma prügilas [1][muuda | muuda lähteteksti]

  1. Transport.
  2. Tavajäätmete ladestamine, kogumine.
  3. Liigiti kogutud jäätmete sortimine: protsessi käigus eraldatakse 1–2% sissetulevast jäätmevoost, mis ei tohiks segaolmejäätmete hulgas olla.
  4. Purustamine (mobiilne).
  5. Sõelumine (mobiilne): 30% jäätmevoost on sobilik jäätmekütuseks.
  6. Kompostimine: umbes 70% segajäätmetest suunatakse kompostimisprotsessi.

Käitlusprotsesse prügilates[muuda | muuda lähteteksti]

Purustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Purustamise eesmärgiks on muuta suuremad fraktsioonid väiksemateks, et tagada parem ruumitäituvus erinevates konteinerites osakeste tihedama paiknemise tõttu ning muuta edasist prügikäitlust efektiivsemaks. Suuremad esemed lõhutakse esmalt tükkideks spetsiaalse giljotiini või lõikuri abil, et muuta nad mõõtmetelt sobivaks prügihundi jaoks. Prügihunt omakorda peenestab toormaterjali ning suunab selle edasi veskitesse (kuul- ja vasarveski), kus toimub materjali täielik peenestamine. Torma prügilas on kasutusel mobiilne purusti (M&J 1000-7), mida saab vajadusel ühest kohast teise transportida. [5]

Sõelumine[muuda | muuda lähteteksti]

Prügikäitluses kasutatakse mitmesuguseid sõelumistehnikaid (nt vibrosõel). Sõelumise eesmärgiks on eraldada erineva suurusega prügifraktsioonid ja seejärel suunata need vastavalt edasisse käitlusprotsessi. Sõelumiseks ei tohi jäätmed olla märjad, kuna siis on prügiosad omavahel kleepunud ning nende eraldamine raskendatud. Seetõttu kasutatakse vahel ka prügi eelnevat kuivatamist. Torma prügilas kasutatakse mobiilset sõela (Terex Finley 790 W), mida saab vajadusel ühest kohast teise transportida. [5]

Sortimine[muuda | muuda lähteteksti]

Sortimise eesmärgiks on eraldada üldise materjali hulgast need esemed, mis edasist käitlust segavad, ohustavad või mida ei tohi jäätmeliigi hulgas olla. Sellisteks esemeteks võivad olla näiteks meditsiinijäätmed, akud, radioaktiivsed jäätmed, õlikanistrid, biolagunevad jäätmed. Sortimine jaguneb omakorda masin- ja käsisortimiseks. Masinsortimine põhineb prügi keemilistel ja füüsikalistel omadustel. Protsessi hõlbustab, kui prügi on eelnevalt pisemateks fraktsioonideks purustatud. Füüsikalised omadused, mida prügisortimisel kasutatakse, on magnetilisus, elektrijuhtivus, läbipaistvus, elastsus, tihedus, suurus, värvus. Keemilisi omadusi (nt ainese sadestamine lahuses) prügi sortimisel tavaliselt tavaprügilates ei kasutata, kuna protsess on kallim ja keerukam kui füüsikalistel omadustel põhinev sortimine. Käsisortimine on aeglasem, aga samas efektiivsem kui masinsortimine. Konveierliini ääres töötavad inimesed, kes käsitsi eraldavad üldise prügi hulgast nõutud komponendid. Torma prügilas kasutatakse samuti käsitsisortimist, kus põhiliseks eesmärgiks on plasti, klaasi, metalli, puidu ja ohtlike jäätmete eraldamine üldisest jäätmemassist.[5]

Magnetsepareerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Tavaliselt järgneb see etapp pärast purustamist. Protsessi käigus eraldatakse suure magnetiga prügi seest komponendid, mis reageerivad magnetväljale, näiteks mustmetallid. Torma prügilas magnetseparatsiooni ei kasutata.[5]

Ballistiline separeerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Ballistilise separeerimise käigus paisatakse eelnevalt kuivatatud prügifraktsioonid õhku, kus neid tabab suruõhk. Tihedamad ja raskemad fraktsioonid kukuvad kiiremini õhuvoos maha kui kergemad. Kergemad osakesed paiskuvad seadmes kaugemale. See on tõhus meetod jäätmekütuse tootmiseks, kus eraldatud kuiva ja kerget materjali saab ära kasutada energia tootmiseks. Torma prügilas ballistilist separatsiooni ei kasutata.[5]

Prügi tihendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Prügi tihendamise eesmärgiks on säästa eelkõige ruumi. Mida väiksemad on jäätmete mõõtmed, seda paremini nad ise tihenevad ja on tihendatavad. Prügi tihendamine algab tavaliselt juba prügiveoautos, kus hüdraulikaga pressitakse prügi kokku, seetõttu lisa tihendamist Torma prügilas ei tehta, kui alles lõplikul ladestamisel. Prügilates tiheneb prügi aastate jooksul ise, kuid protsessi kiirendamiseks kasutatakse spetsiaalseid kompaktoreid, mis üle jäätmeladestute sõites prügi tihendavad. Ka Tormas on kasutusel spetsiaalsed kompaktorid prügi tihendamiseks.[5]

Jäätmekompaktor

Jäätmete pallitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Jäätmeid pallitatakse, et neid paremini hoiustada ja transportida. Tavaliselt pallitatakse neid jäätmeid, millel olemas rahaline väärtus. Sellisteks jäätmeteks võivad olla sorditud jäätmed (nt plast), mis suunatakse edasisse töötlusse, või näiteks prügikütused, mis spetsiaalsetes põletusahjudes ära põletatakse elektri- või soojusenergia saamiseks. Jäätmed seotakse pallidesse tavaliselt traadiga, kuid kasutatakse ka muid sidumismaterjale. Vahel kaetakse ka pallitatud jäätmed kinni kilega, et hoida eemal vihmavett, mis tavaliselt toob kaasa haisuprobleemid. Rahalist väärtust omavad jäätmed saadetakse Tormast edasisse käitlusse.[5]

Bioloogiliselt lagunevate jäätmete vähendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Torma prügilas vähendatakse biolagunevaid jäätmeid peamiselt kompostimise ja anaeroobse käitluse teel.

Kompostimine (aeroobne töötlus)[muuda | muuda lähteteksti]

Kompostimisjääk

Kompostimine on kindlatel tingimustel hapniku ja mikroorganismide kaasabil toimuv orgaaniliste ainete lagundamise protsess. Kompostimise käigus lagundavad mikroorganismid orgaanilist ainet ja tarbivad seejuures hapnikku. Protsessi käigus eralduvad soojus, süsihappegaas ja veeaur. Kompostimisprotsessist järele jäänud komposti on võimalik efektiivselt ära kasutada aianduses ja põllumajanduses väetisena. Jäätmete kompostimiseks on olemas erinevaid tehnoloogiad.[6]

  1. Tunnelkompostimine. Protsess toimub soojustatud ja suletud betoonist tunnelites, mida pidevalt aereeritakse põhjas olevate pilude kaudu. Tunnelkompostimiseks on vajalik bioloogiline materjal segada läbi suurematükilise tugiainega (nt puiduhake), et õhustus oleks igal pool võrdne biomassis.[6]
  2. Trummelkompostimine. Protsess toimub spetsiaalsetes trumlites, mis pidevalt pöörlevad ning mida soojendatakse ja aereeritakse, et kompostimist kiirendada. Suurimaks puuduseks suur energiakulu, mis kulub trumlites temperatuuri säilitamiseks, ning metalltrumlite korrosioon.[6]
  3. Aunkompostimine. Biolagunevad materjalid kuhjatakse vaaludesse ehk aunadesse, kuhu on eelnevalt lisatud tugiainet (nt saepuru, hein), ning mida pidevalt segatakse spetsiaalse segaja või tõstuki abil, et tagada õhu ligipääs bakteritele. Kui aunu ei segataks, muutuks aeroobne protsess anaeroobseks ja sellega kaasneksid ebameeldivad haisuprobleemid ning kompostimine aeglustuks. Puuduseks on pikk kompostimisaeg ja vajadus suure pindala järele. Pind, kuhu aunad moodustatakse, peab olema veekindel, et takistada nõrgvee imbumist pinnasesse. Nõrgvett tuleb omakorda töödelda. Aunkompostimist võib läbi viia ka spetsiaalsetes suletud kottides, mida pidevalt sundõhuga aereeritakse. See tehnoloogia on kiirem ja paremini kontrollitav.[6]
  4. Kamberkompostimine. Protsess toimub pealt- või otsastlaaditavas spetsiaalses punkris. Kompostimise käigus õhutatakse biomassi punkri põhjas olevate õhuavade kaudu või segatakse materjali, mis tagab piisava aeratsiooni. Biolagunevad ained sisestatakse süsteemi pealt laadides ning materjali stabiliseerumine võtab aega keskmiselt nädal kuni kaks nädalat. Puuduseks on seadmete kallis hind.[6]
  5. Reaktorkompostimine. Protsessi toimumiseks luuakse kinnine reaktor, kus oleks tagatud vajalikud ning stabiilsed tingimused kompostimiseks. Reaktoriks võivad olla pöörlevad silindrid, kambrid või tunnelid. Kompostimisprotsess on täielikult kontrollitav, kuid vajab lisakulutusi infrastruktuuri kontrollimiseks ja automatiseerimiseks.[6]
  6. Kottkompostimine ehk AG-bag meetod. Protsessi läbiviimiseks kasutatakse spetsiaalseid kotte, mis suudavad endas hoida suuremate molekulidega haisugaase, kuid lasevad läbi väiksemate molekulidega gaase (nt hapnik). Kotid on ühekordselt kasutatavad ning paigutatakse tavaliselt maapinnale horisontaalselt. Tihti kasutatakse ka sisetingimustes kottkompostimist, mis aitab vähendada talvist mõju madalatel temperatuuridel, kus kompostimisprotsess aeglustub või peatub. Kotte aereeritakse pidevalt neisse paigaldatud torustiku kaudu ja aereerimise kaudu saab ka protsessi tõhusalt kontrollida. Kottkompostimiseks on vaja jäätmed eelnevalt purustada ning kottide täitmiseks on vajalikud spetsiaalsed laadimisseadmed.[6]

Anaeroobne töötlus[muuda | muuda lähteteksti]

Orgaaniline aine lagundatakse hapnikuvaeses keskkonnas kompostiks, metaaniks ja süsihappegaasiks. Protsessi käigus ei eraldu soojust ning see on aeglasem kui aeroobne töötlus. Anaeroobset protsessi on võimalik kiirendada, kui süsteemi anda pidevalt lisasoojust, pidevalt biomassi segades. Anaeroobset biomassi lagundamist viiakse läbi spetsiaalsetes reaktorites, kus on loodud vastavad tingimused protsessi toimumiseks. Sageli kogutakse protsessi käigus eralduv metaan, mida tuntakse ka biogaasina. Seda on võimalik kasutada energiaallikana. Biogaas, mis koosneb peamisel metaanist, on ka ohtlik kasvuhoonegaas, mis on mitu korda ohtlikum kui süsihappegaas. Seepärast põletatakse Torma prügilas biogaas, kuna seda tekib liiga vähe, et seda oleks majanduslikult mõistlik käidelda. [6]

Termiline töötlus[muuda | muuda lähteteksti]

Termilise töötluse käigus lenduvad erinevad suure kütteväärtusega gaasilised ja vedelad komponendid. Termilise gaasitamise tehnoloogiaid pole veel lõplikult välja töötatud.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Torma prügila koduleht, (vaadatud 02.10.12)
  2. Raivo Juurak: "Eesti on saanud juba üsna puhtaks" Õpetajate leht, 23. detsember 2011
  3. 3,0 3,1 Torma prügila Kagu-Eesti jäätmemajanduses[alaline kõdulink]
  4. 4,0 4,1 OÜ Amestop.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Mait Kriipsalu, "Jäätmeraamat", kirjastus Ehitame 2001.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 6,8 AS Enprima Estivo projekt "Biolagunevate jäätmete käitlemine 2005, (vaadatud 03.10.12).