Torņakalns

Allikas: Vikipeedia
Torņakalnsi asendikaart

Torņakalns on asum Lätis, Riia linna Zemgale eeslinna osa pindalaga 3,210 km². Asub Āgenskalnsist idas ning Ziepniekkalnsist, Atgāzenest ja Bieriņist põhjas. 7406 elanikku (2010). Saksa keeles oli piirkonna nimi Thorensberg.

Torņakalns on nime saanud Daugava jõe ääres asunud vahitorni (Pārdaugavas Sarkanais tornis) järgi. Asum on olnud läbi aegade jõe ületamiseks sobiv koht, ka tänapäeval algavad Torņakalnsist kolm üle Daugava viivat silda. Asumis on Torņakalnsi raudteejaam, Riia raudteejaamast lääne suunas minnes esimene. Tornakalnsi jaama läbivad nii Tukumsi kui ka Jelgava suunas sõitvad rongid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vaade Torņakalnsile (Thorenkalln) 1805. Johann Christoph Brotze joonistekogust

Keskajal oli lisaks vahitornile asumis Mārupīte ojal veel Marija vesiveski, mille järgi sai oja nime (lätipäraselt oli Maarja Māra). Riia linnale kuulunud veski hävis Esimese maailmasõja ajal.

17. sajandil asus Torņakalnsi aladel kaks lätlaste küla – vahitorni juures Zeme ja jõest kaugemal Pusāķu. Rootsi ajal olid piirkonnas 1621. aastal ehitatud Rootsi kaitserajatis Cobroni skans (rootsi keeles Cobrons skans, läti keeles Kobronskansts), Rootsi väejuhi kindralmajor Samuel Cockburni järgi, kes osales Poola-Rootsi sõjas aastatel 1621–1625 Liivimaal. 1642. aastal ehitati kantsi kindlustamiseks veel Daugava tagune punane torn. Põhjasõja järel ehitati uus kindlusehitis Peeter I ehk Oranienbaumi kants.

18. sajandil tekkisid asumi aladele veel Altona mõis ja Blocki mõis, esimesed ehituskrundid eraldati asumis aastal 1688, kuid suurem osa vanadest hoonetest põletati 1812. aasta sõja ajal maha, kui Prantsuse väed liginesid Riia linnale. Ka asus seal Igelströmide mõis, mille asukoht pole täpselt teada.

Aastal 1868 rajati Torņakalnsi raudteejaam, mis oli algselt Riia–Jelgava raudteeliini lõppjaamaks. Pärast sildade valmimist hakkas asum hoogsamalt kasvama, ehkki jaama tähtsus mõnevõrra vähenes. Aastal 1894 valmis asumis arhitekt Kochi projekti põhjal luterlik kirik.

Bermondtiaadi ajal toimusid Torņakalnsis ägedad lahingud.

Aastal 1941 kasutati Torņakalnsi raudteejaama küüditamisel, raudteejaama juures on ohvrite mälestusmärk.[1]

Torņakalnsi ja Āgenskalnsi vahel asub Mārupīte oja kallastele aastal 1808 rajatud Arkaadia park (Arkādija parks). Ka asub ojal endise Marija veski tiik (Māras dīķis).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Latvijas enciklopēdija. 2. sējums. Rīga : Valērija Belokoņa izdevniecība. 2003. 442. lk

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]