Tokai

Allikas: Vikipeedia
Pudel 2000. aasta tokai eszencia't
Veinikelder Tokajs

Tokai (vanemas eesti keeles ka tokaier) on tugeva ja rikkaliku maitse- ja lõhnabuketiga valge vein, mille nimi tuleneb Tokaj maakoha nimest Kirde-Ungaris. Tokai veini valmistatakse ennekõike Tokaj-hegyalja veinipiirkonnas Ungaris, kuid vähemal määral ka Tokaj veinipiirkonnas Slovakkias. Austria-Ungari keisririigi ajal kuulusid mõlemad alad ühte veinipiirkonda, kuid jagati kahe riigi vahel Trianoni rahulepinguga.

Ungaris kasutatakse tokai tootmiseks kuut viinamarjasorti: Furmint, Hárslevelű, Sárgamuskotály ("kollane muskaat", inglise keeles Yellow Muscat), Zéta (varasema nimega Oremus, ristand Furmintist ja Bouvier'st), Kövérszőlő ja Kabar (ristand Hárslevelűst ja Bouvier'st).

Ungari tokaid jagunevad mitmesse liiki. Ehkki müüakse ka kuiva tokaid, on kõrgemalt hinnatud liigid poolmagusad või magusad. Nii tehakse Ungaris väärishallitusega rikastatud tokaid ehk aszú'd ("kuivatatud"), mis on kuldne, magus, kange (tavaliselt üle 14 kraadi) ning eriti rikkaliku lõhna- ja maitsebuketiga. Veelgi magusam on üks maailmas kõrgemalt hinnatud veine, aszú'st valmistatud eszencia ("essents"), mis rangelt võttes pole isegi vein, kuna suure suhkrusisalduse tõttu ei tõuse selle kangus üle 5-6 kraadi. 1999. aastal valmistas Chateau Pajzos esmakordselt tokaid jääveinina.

Tokai veinid säilivad hästi, mistõttu sobivad ka investeerimiseks. Veinikirjandusest on teada juhtumeid, kus enam kui 300 aasta vanused tokaierid olid mitte üksnes joogikõlbulikud, vaid ka üha peenenenud lõhna, maitse ning silmapaistvalt pika järelmaitsega.

Ajalugu ja reeglid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Legendi järgi valmistas esimese aszú Laczkó Máté Szepsi 1630. aastal. Samas mainis aszú'd oma 1576. aastal valminud veininomenklatuuris Fabricius Balázs Sziksai ning leidub veelgi varasemaid viiteid.

Tokai veinid olid kõrgelt hinnatud juba Louis XIV õukonnas 18. sajandi alguses; Päikesekuningalt pärineb tokaieri kohta tänini kasutatav iseloomustus "Vinum regnum, rex vinorum" ("kuningate vein, veinide kuningas"). Tokaid on ülistanud Beethoven, Liszt, Schubert, Goethe, Heinrich Heine, Friedrich von Schiller, Bram Stoker, Johann Strauss noorem ja Voltaire. Keiser Franz Josephil oli kombeks saata kuninganna Victoriale igaks sünnipäevaks tokai aszú veine, üks iga Victoria elatud kuu kohta - viimasel, 81. sünnipäeval 1900. aastal tegi see 972 pudelit. Tokaid hindasid ja tarvitasid ohtralt ka Friedrich II, Napoleon III, paavst Pius IV, Gustav III, Peeter I ning Jelizaveta Petrovna. 1933. aastal joodi Poola presidendi Ignacy Mościcki pulmas enam kui 250-aastast tokai eszencia't.

Tänu rahvusvahelisele tuntusele oli tokai esimene veinisort, mille võltsimine keelati - mitu aastakümmet enne portveini ning üle 120 aasta varem kui bordoo. Veinimägede klassifikatsioon kehtestati 1730. aastal, kui need jagati pinnase, päikese ja väärishallituse leviku põhjal kolme klassi. 1757. aastal loodi kuningliku määrusega Tokaj veinipiirkond Ungaris.

Euroopa Liidu reeglitega on keelatud nimetada tokaiks veine, mis on valmistatud väljaspool Ungari ja Slovakkia vastavaid veinipiirkondi. Varem nimetasid nõnda mõningaid teistlaadi veine ka Prantsuse ja Itaalia veinitootjad. Näiteks Friuli-Venezia Giulia veinipiirkonnas kutsuti nii Sauvignon vert'i, Alsace'is tunti Tokay d'Alsace'i nime all kohalikku Pinot gris'st valmistatud veini. Austraalias kutsuti Tokay'ks Muscadelle'ist tehtud dessertveine; 2007. aastal nimetasid mitu tootjat need küll ümber Topaque'iks, kuid mõni veinitootja kirjutas veel 2012. aastal sildile "Tokay".

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]