Toimumisaega näitav määrus

Toimumisaega näitav määrus on määrus, mis märgib lauses situatsiooni toimumise aega.

Eesti keel

Sündmuse toimumise aega näitav ehk sündmust ajas piiritlev määrus on

• tavaliselt tegusõna vaba laiend: Ma viisin eile raamatud raamatukokku;
• mõnede tegusõnade, näiteks toimuma, juhtuma, sündima, algama, lõppema, kujunema, välja kujunema, puhkema, olema tähenduses 'toimuma, juhtuma' seotud laiend: Viimasel ajal juhtub majas imelikke asju. Pidu olevat lõppenud alles hommikul.

Toimumisaega näitav määrus vastab küsimustele millal? või mis ajal?, täpsemalt mis kell? mis päeval? mis kuul? mis aastal? mis sajandil? mis ajastul? jne.

Lokatiivne ajamäärus

Lokatiivsed ajamäärused ehk sündmust ajas piiritlevad määrused on lauses ajamäärsõnad, nimisõnade käändevormid või kaassõnafraasid.

Lokaliseerivad ajamäärsõnad

• algul, ammu, eile, eluilmaski, enne, ennemuiste, homme, hiljuti, iialgi, jalamaid, kord, kunagi, millalgi, mullu, niipea, nüüd, otsekohe, peagi, praegu, tänavu, vanasti, varsti, äsja, öösel, ükskord, ülehomme jt: Ametikõrgendust pole niipea loota. Ta lahkus tookord baarist üksi. Siim luges hiljuti põnevat kriminaalromaani. Vanasti ei olnud televiisoreid ja külmkappe.
• inimese vanusele osutavad lt-liitelised määrsõnad: noorelt, vanalt, kolmeaastaselt, viiekümneselt jt: Kaheaastaselt läksin ma lasteaeda. Noorelt on lihtsam keelt õppida kui vanalt.

Lokaliseerivad nimisõnad ja nimisõnafraasid

viitavad ajale või mõnele teisele situatsioonile. Grammatiline vorm võib olla väga mitmesugune.

• Kõige tavalisem on alalütlevas käändes ajamäärus: Üheksakümne teisel aastal võeti Eesti kroon uuesti kasutusele. Olen olnud viimastel päevadel kõrges palavikus. Neljapäeva hommikul tuleb leping allkirjastada. Veearvestite näidud tuleb teatada kuu viimasel päeval.
• Seesütlevas käändes on ajamäärus peamiselt siis, kui

- see märgib eluea etappi: Vanas eas hakkavad luud hõrenema

- see märgib kuud ilma kuupäevata: Lumi sulab tavaliselt märtsis või aprillis

- kui selle peasõnaks on alguses, lõpus, hommikuhämaruses, videvikus, minevikus, tulevikus jne: Tunni lõpus esitasime õpetajale küsimusi. Paul Goble: "Vaid minevikus elav riik jääb tulevikuta.

• Nimetavas käändes on ajamäärusfraasid,

- mille peasõna on kord, aasta, kuu, nädal, päev. Nimetav kääne on siin tavaliselt kasutusel paralleelselt alalütlevaga: Viimane kord (~viimasel korral) läksime Markusega tülli. Järgmine nädal (~järgmisel nädalal) peab hambaarsti juurde minema.

- mis väljendavad kellaaega: Koosolek hakkab kell üksteist. Teater lõpeb veerand kümme.

Lokaliseerivad kaassõnad

aegu, eel, enne, järel, keskel, paiku, peale, pärast, vahel, jooksul, kestel jne paigutavad sündmuse võrdlusaja suhtes mitmel viisil, näidates nii sama- kui ka eriaegsust: Pärast gümnaasiumi lõpetamist tahab Tiit ülikooli minna. Kiri peaks saajani jõudma nelja tööpäeva jooksul. Enne toast lahkumist tuleb elav tuli kustutada.

Lokatiivne ajamäärus ja tegusõna ajavormid

Tegusõna ajavormid (olevik, lihtminevik, täisminevik jne) annavad sündmusele küll üldise toimumishetke kõne- ja vaatlushetke suhtes, kuid sündmuse ajaline täpsustamine on võimalik ajamääruse abil. Vrd: Ma käisin Karmeniga kinos. - Ma käisin eile õhtul Karmeniga kinos. Sõidame perega Hispaaniasse. - Sõidame perega ülejärgmisel kuul Hispaaniasse.

• Tegusõna lihtmineviku- või olevikuvormi kasutades võib sündmuse toimumisaega täpsustada ajamäärus: Ilm on täna tavalisest jahedam. Kuhu sa eile läksid? Kassid on harva koertest suuremad.
• Tegusõna täis- ja enneminevikuvormid võtavad mingi kindla vaatlushetke seisukohalt kokku selle, mis enne toimus. Täis- ja enneminevikuvormid seostuvad ajavahemikku, kestust, sagedust või korduvust näitava ajamäärusega: Koer pole viimaste päevade jooksul midagi söönud. Ma olen kuus korda verd andmas käinud. Mul on juba neli päeva hammas valutanud.
• Tegusõna täis- ja enneminevikuvormidega võivad esineda kindlat ajakohta näitavad määrused,

- kui nad märgivad ajavahemikku, kuid jätavad ebamääraseks sündmuse toimumisaja selle vahemiku piires: Me pole viimasel nädalal kordagi kohtunud. Jaanus on täna hommikul sulle mitu korda helistanud;

- kui lauses väljendatakse vaatlusaegset seisundit, mis tuleneb mingil kindlal ajal minevikus toimunust: Keegi on mulle pool tundi tagasi helistanud. Lennart Georg Meri on sündinud 29. märtsil 1929. a;

- kui enne- ja täisminevik on kaudse kõneviisi tähenduses: Meelis on varahommikul tulnukaid näinud ja nendega juttu rääkinud.

- kui enneminevik kannab lihtmineviku tähendust: Viisin raamatukokku raamatu, mille just äsja olin läbi lugenud.

Latiivne ajamäärus

Latiivne ajamäärus on lause aspekti suhtes piiritletud ning väljendab tegevuse piirini jõudmise tähtaega. Latiivne ajamäärus moodustatakse saavas käändes nimisõnast ja samalaadsest määrsõnast: Homseks ei jõua ma raamatut läbi lugeda. Kleit õmmeldakse valmis kolmapäeva hommikuks.