Tiiu Paas
Tiiu Paas (sünninimi aastani 1971 Tiiu Kann, sündinud 14. septembril 1949 Krasnõi Jaris Tomski oblastis Venemaal) on eesti majandusteadlane ja Tartu Ülikooli ökonomeetria professor.[1]
Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]
Paas lõpetas 1967. aastal hõbemedaliga Räpina Keskkooli. 1972. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli majandusküberneetika eriala cum laude ning aastatel 1976-1978 oli aspirant Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonnas. 1978. aastal kaitses ta Eesti Teaduste Akadeemia juures töö "Jaekäibe territoriaalse jaotuse planeerimise täiustamine (Eesti näidetel)" (juhendaja Vello Tarmisto) majandusteaduste kandidaadi kraadi (praeguses käsitluses doktorikraadi) saamiseks.[2]
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1972-1975 oli Paas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna nooremteadur, 1975-1978 aspirant, 1978-1979 assistent, 1979-1992 dotsent ning alates 1992. aastast on ta Tartu Ülikooli ökonomeetria professor. Lisaks töötas ta aastatel 1990-1991 ja 1993-1996 majandusteaduskonna teadusprodekaanina. 1996-2005 oli ta Tartu Ülikooli rahvamajanduse instituudi juhataja ning 2016-2019 majandusteaduse doktoriõppe programmijuht.
Tiiu Paas on stažeerinud ja töötanud külalisprofessorina mitmetes Rootsi, Saksamaa, Kanada, Itaalia, USA ja Läti kõrgkoolides ning 1999. aastal saadud Hollandi Kuningliku Akadeemia uurimisstipendiumi toel ka Hollandis.[2]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Tiiu Paasi uurimisteemad on olnud seotud kvantitatiivsete meetodite kasutamisega majandusprotsesside analüüsimisel ja majandusarengu prognoosimisel ning siirdeprotsesside võrdleval analüüsimisel ja üldistamisel. Koostöös rahvusvaheliste uurijatega ning mitmete Euroopa teadusprojektide ja Eesti uurimisgrantide toel on ta tegelenud Läänemere piirkonna riikide koostöö ja majandusarengu modelleerimisega, tööturu, migratsiooni ja soolise palgalõhe uuringutega ning tehnoloogiliste protsesside arengust tulenevate uute töövormide arengu analüüsimisega.[1]
Temalt on ilmunud üle 200 teaduspublikatsiooni ja on mitmete majandusalaste raamatute autor ning toimetaja.
Õpetamine[muuda | muuda lähteteksti]
Paas on õpetanud üliõpilasi kõigil õppetasemetel, sealjuures eelkõige õppeaineid, mis on seotud teadustöö metodoloogiaga ning kvantitatiivsete meetodite kasutamisega sotsiaalmajanduslike protsesside analüüsimisel ja prognoosimisel, sh ökonomeetriat, statistilisi ja ökonomeetrilisi meetodeid ning majandusmatemaatikat.
Tiiu Paas on avaldanud esimese eestikeelse ökonomeetriaõpiku "Sissejuhatus ökonomeetriasse" (1995) ning teisi õpikuid ja õppematerjale. Tema juhendamisel ja kaasjuhendamisel on kaitstud hulgaliselt üliõpilastöid, sh 9 doktoritööd. Nendest mitmed on saanud tunnustust üliõpilastööde konkurssidel, sh ka peapreemia (Egle Tafenau doktoritöö 2010. a).
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2009 Eesti Riiklik Teaduspreemia (sotsiaalteadused) uurimuse "Regionaalsete majandusprotsesside analüüs ja modelleerimine: Eesti majandusareng EL-i ja Läänemere regiooni kontekstis" eest
- 2009 Tartu Ülikooli medal[3]
- 2015 Tartu Ülikooli aumärk[4]
- 2019 Tartu Ülikooli suur medal[5]
- 2020 teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"[6]
Teadusorganisatsiooniline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Tiiu Paas on mitmete rahvusvaheliste erialaühingute liige, nagu Rahvusvahelise Rakendusliku Ökonomeetria Ühing, Põhjamaade Ökonomeetria Ühing, Euroopa Regionaalökonoomika Ühing, Ruumiökonomeetria Ühing jpt. Ta on Eesti Statistikaseltsi ja Majandusteadlaste Seltsi asutajaliige.
Paas on osalenud eksperdina nii Euroopa Komisjoni teadusprojektide kui ka riikide teadusagentuuride poolt rahastatavate projektide hindamisel. Aastatel 2009-2012 juhtis ta ühiskonna- ja kultuurialaste uuringute ekspertide paneeli Eesti Teadusfondi juures ning aastatel 2011-2016 TÜ Kirjastuse Socialia valdkonna nõukogu tööd.
Tiiu Paas kuulub mitmete teadusajakirjade toimetuskolleegiumidesse ja retsensentide paneeli ning rahvusvaheliste teadusvõrgustike ERA-NET juhtnõukogudesse. Ta on osalenud eksperdina ja ekspertkomisjonide juhina kõrgharidusprogrammide rahvusvahelisel hindamisel nii Eestis kui ka teistes riikides.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tiiu Paas on abielus Tiit Paasiga. Neil on 3 last: tütred Kristiina (praegune nimi Kristiina Rull) ja Katri (Katri Paas-Mohando) ning poeg Kristjan Paas.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Majandustegevuse kompleksanalüüs ühiskondlikus toitlustamises. Tallinn, 1987
- Infosüsteemi alused. Tartu, 1991
- Ettevõtte infosüsteemi loomine. Tartu, 1993
- Sissejuhatus ökonomeetriasse. Tartu, 1995
- Ökonomeetriline makromodelleerimine majanduspoliitiliste otsusevariantide kvantitatiivsel hindamisel. Majandusprotsesside modelleerimine. Tartu, 1996
- Kvantitatiivsed meetodid majanduses. Tartu, 1998
- Riski mõiste ja riskid majanduses (kaasautor O. Karma). // Riskid Eesti majanduses. Tartu, 2000
- Gravity approach for exploring Baltic Sea regional integration in the field of international trade. Hamburg, 2002
- Social protection systems in the Baltic states (kaasautor). Tartu, 2004
- The Baltic Sea regional integration and international trade. A gravity model approach. // Internationalization and Economic Policy Reforms in Transition Countries. Springer, 2005
- Labor market flexibility and flexicurity (kaasautor R. Eamets). // Labor Market Flexibility, Flexicurity and Employment. Lessons of the Baltic States. Nova Science Publishers, 2007.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- ↑ 2,0 2,1 "Eesti Teadusinfosüsteem. Tiiu Paas".
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
- ↑ "Teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis" kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 356
- Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 122
- Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Trt, 1998, 155
- Eesti entsüklopeedia 14, 350
- Eesti majanduse biograafiline leksikon. Tallinn, 2000, 346–347.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.