Tiit Rosenberg

Allikas: Vikipeedia
Tiit Rosenberg
Tiitrosenberg.JPG
Tiit Rosenberg Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul 23. jaanuaril 2008
Sünniaeg 26. detsember 1946
Sünnikoht Tsirguliina, Valgamaa


Tiit Rosenberg (sündinud 26. detsembril 1946 Tsirguliinas) on Eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli õppejõud, aastast 1994 Eesti ajaloo professor. 19952008 ja 20132014 oli ta Õpetatud Eesti Seltsi esimees.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tiit Rosenberg käis aastatel 19541962 Restu 8-klassilises koolis, seejärel kuni 1965. aastani Valga I Keskkoolis, mille lõpetamise järel töötas ta pool aastat (1965–1966) Keeni 8-klassilise kooli kehalise kasvatuse, geograafia ja matemaatika õpetajana. Seejärel teenis ta 1966–1968 Nõukogude armees Kaliningradis, misjärel astus ta 1968. aastal Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Peagi asus ta tööle ka Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti, mistõttu pidi õpinguid jätkama kaugõppes, sest instituut asus Tallinnas. 1973. aastal lõpetas Rosenberg ülikooli kaugõppes cum laudega. Seejärel läks ta aspirantuuri, kus uuris agraarajalugu Artur Vassara käe all.

Kuni 1977. aastani oli Tiit Rosenberg tööl Ajaloo Instituudis, seejärel asus aga Tartu Ülikooli Nõukogude Liidu ajaloo kateedri õppejõuks. 1980. aastal kaitses ta kandidaadikraadi, mille kinnitamise järel 1982. aastal võis ta asuda dotsendi kohale. Põhiosa tema kandidaaditööst 18.19. sajandi maatööliste kihi kujunemisest ilmus artiklitena, sellega samaaegselt valminud uurimus maaarahvastiku sotsiaalsest struktuurist Lõuna-Eestis 19. sajandi lõpul, mis pälvis 1979 vabariiklikul noorte teadlaste uurimistööde konkursil II preemia, ilmus venekeelse lühimonograafiana Eesti NSV Teaduste Akadeemia väljaandel (1980).

1993. aastal sai Rosenbergist pärast Sulev Vahtre emeriteerumist Eesti ajaloo õppetooli juhataja kohusetäitja ning alates 1994. aastast on ta korraline Eesti ajaloo professor. Aastatel 19951996 oli Rosenberg ka Tartu Ülikooli Ajaloo osakonna juhataja. 1980. ja 1990. aastatel on ta täiendanud end ka välismaal, nii Venemaal, Saksamaal kui ka Inglismaal.

Tiit Rosenberg uurib peamiselt agraarajalugu, eriti mõisate ajalugu ning viimasel ajal ka 20. sajandi alguse Balti maareformide ajalugu, teda võib pidada Hans Kruusi ja Artur Vassara loodud tugeva Eesti agraarajaloo koolkonna üheks silmapaistvamaks esindajaks. Rosenberg on ka prominentsemaid Eesti ajaloo historiograafia (ajalooteaduse ja -kirjutuse) uurijaid, tema sulest on ilmunud enamik kaasaegseid Eestiga seotud ajaloolaste elulugusid, enamasti artiklite kujul. Seetõttu on ta palju tegelenud ka ajalooteooriaga ning aidanud seada sihte Eesti ajaloo uurimise edasisel teel. Rosenberg on üks Lennart Meri poolt välja kuulutatud projekti "Eesti ajalugu 1700–2000" aktiivsemaid initsiaatoreid ja elluviijaid, tema kaastoimetamisel (teiseks tegevtoimetajaks oli Toomas Karjahärm) ilmus koguteose viies köide, mis käsitleb aastaid 1816/18191917/1918 (pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani).

2013. aastal ilmus Rosenbergi agraarajaloo-teemalisi uurimusi koondav artiklikogumik "Künnivaod", mis sisaldab ka autori lühielulugu, publikatsioonide nimekirja, ettekannete ja esinemiste loendit ning juhendatud diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööde nimekirja.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Avaldatud teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tiit Rosenberg- 50. Kleio, 1996/4. Lk-d 61–62.

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Jüri Linnus
Õpetatud Eesti Seltsi esimees
19952008
Järgnev:
Heiki Valk
Eelnev:
Heiki Valk
Õpetatud Eesti Seltsi esimees
20132014
Järgnev:
Marju Luts-Sootak