Tiit Purre

Allikas: Vikipeedia

Tiit Purre (5. detsember 1931 Tallinn7. september 2003 Kohtla-Järve) oli eesti tehnikateadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tiit Purre oli raamatupidaja poeg.[1]

Ta lõpetas 1949 eksternina Tallinna 2. Keskkooli, 1954 Tallinna Polütehnilise Instituudi mäe-keemiateaduskonna kütuste keemilise tehnoloogia erialal, tehnikakandidaat (1974, TPI) väitekijaga "Исследование дистиллятов коксования высших фракций смолы полукоксования сланца-кукерсита как источника алкилрезорцинов". Ta oli 1954–1957 Harkovis projekteerimisinstituudi Giprokoks insener-projekteerija, 1957–1958 töötas Maardu Keemiakombinaadis, 1958–1963 Kiviõli Põlevkivikeemia Kombinaadi kesklabori juhataja, aastast 1963 Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituudi põlevkiviõli keemia ja tehnoloogia labori juhataja.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Purre uuris põlevkivi termilise töötlemise saaduste (õli, fenoolid) edasist töötlemist, vääristamist ja kasutamist. Ta tegeles põlevkiviõli puhastamise, destilleerimise, termilise töötlemise (koksistamise) meetodite ja tehnoloogiaga. Ta oli aktiivne osaline Kohtla-Järvel 1963–1964 põlevkiviõli töötlemise tööstusliku kompleksi käikulaskmises ja põlevkiviõlist uute saaduste (tõhusad liipriimmutusõlid, destillaatkütused, elektroodkoks jm) tootmise käivitamises. Ta uuris põlevkiviõlide fenoolide (alküülresortsiinide) saagise suurendamise, puhtuse, kvaliteedi parandamise võimalusi, kristalsete alküülresortsiinide saamise tehnoloogiat ja põlevkiviõlist parandatud omadustega teebituumenite saamist. Ta kuulus Hugo Raudsepa koolkonda.[1]

Aastast 1984 oli ta ajakirja Oil Shale toimetuskolleegiumi liige. Ta oli ka üks keemiatehnoloogia sõnastiku (1996) koostajaid. Ta oli D. Mendelejevi nimelise Üleliidulise Keemiaseltsi (1963–1991), Eesti Keemia Seltsi (aastast 1991) ja Eesti TA põlevkivinõukogu liige.[1]

Tiit Purre on pälvinud NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse hõbemedali ja Paul Kogermani mälestusmedali (1991). Tal on üle 60 teadustrükise, 2 patenti ja 12 autoritunnistust.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • К вопросу образования алкилрезорцинов в процессе коксования высших фракций сланцевой смолы (kaasautorid U. Lille, J. Klesement). // Тр. Ин-та сланцев 19 (1973)
  • О схеме извлечения водорастворимых фенолов из дистильятов коксования высших фракций сланцевой смолы (kaasautor). // Тр. Ин-та сланцев 20 (1975)
  • Low temperature processing of lump oil shale in retorts with a circular semicoking chamber (kaasautor). // Proc. 25th Oil Shale Symp. Golden 1992
  • Väike keemiatehnoloogia sõnastik (kaasautor). Tallinn, 1996.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.