Thomas Robert Malthus

Allikas: Vikipeedia
Majandusteaduse ajalugu
Klassikaline majandusteadus
Thomas Malthus.jpg
Thomas Robert Malthus
Nimi: Thomas Robert Malthus
Sündinud: 13. veebruar 1766
(Surrey, Inglismaa)
Surnud: 23. detsember 1834 (68-aastaselt)
(Bath, Inglismaa)
Päritolu: Briti
Ala: demograafia, makroökonoomika, evolutsiooniline majandusteadus
Mõjutused: Adam Smith, David Ricardo
Vastandub: William Godwin, Marquis de Condorcet, Jean-Jacques Rousseau, David Ricardo
Tema mõjutas: Charles Darwin, Francis Place, Garrett Hardin, John Maynard Keynes, Pierre Francois Verhulst, Alfred Russel Wallace
Saavutused: Malthusi kasvumudel

Thomas Robert Malthus (13. veebruar 176623. detsember 1834) (eelistas, et teda kutsutakse Robert Malthuseks) oli Inglise demograaf ja majandusteadlane, tuntud oma pessimistlike, kuid mõjukate vaadate poolest, mis tõi talle hüüdnime Dismal Science (sünge teadus).

Malthus sündis Inglismaal Rookerys. Tema isa oli David Hume'i sõber ja Jean-Jacques Rousseau tuttav. Noort Thomast õpetati kodus kuni 1784. aastani, mil ta astus Jesus College'isse Cambridge'is, kus ta nagu Adam Smithki õppis teoloogiat ja luges huviga "Philisophias Naturalis Principia Mathematicat". Pärast lõpetamist 1788, hoolimata kiitusest kreeka ja ladina keeles, ei saanud Malthus oodatud tööd kirikuõpetajana, kuna tema kõne oli defektne. Ta pöördus 1793 Jesus College'isse tagasi.

1798 avaldas Malthus uurimuse "Essee rahvastiku alustest", milles kaitses maa-aristokraatia kui valitseva klassi huve ja väitis, et valitsus ei vastuta rahva vaesuse eest. Ta sõnastas rahvastusseaduse: elanikkond kasvab geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. 1803 avaldati selle essee teine, täiendatud trükk.

1804 Malthus abiellus Harriet Eckersall'iga ja nad said kolm last. Kuna abielu ei olnud Jesus College'i seadustega kooskõlas, lahkus ta kolledžist. 1805. aastal võttis Malthus vastu Haleybury kolledži üldise ajaloo, poliitika, äri ja finantside professori ametikoha. Malthusest sai esimene Inglismaa poliitilise ökonoomia professor. Hoolimata tema ennustuste kaheldavusest, võib teda pidada esimeseks elukutseliseks majandusteadlaseks. Ta pani aluse paljudele valdkondadele majanduses, mis said populaarseks alles 1960-ndatel ja 1970-ndatel aastatel. Hoolimata Malthuse enamiku ennustuste ebatäpsusest (vaesed võisid jääda vaesemaks mitte Malthuse ennustatud, vaid muudel põhjustel), hakkas ikkagi tema esimesena statistikat ja matemaatikat analüüsimisel kasutama.

Oma viimased kolmkümmend eluaastat jagas Malthus Londoni ja Haleybury vahel. 1820 avaldas ta uuringu "Poliitilise ökonoomia alused", kus kaitses maa-aristokraatia huve ega pooldanud David Ricardo renditeooriat, küll aga arendas edasi tema tööväärtusteooriat.

Tema töid arendas hiljem edasi John Maynard Keynes.

Rahvastiku essee[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutades Ameerika andmeid, näitas Malthus, et rahvastik kahekordistub iga 25, võib olla isegi vähema aasta tagant, millest ta järeldas, et kui rahvastik kasvab geomeetriliselt, siis toidu tootmine kasvab aritmeetiliselt. Seega kui praegune rahvastiku arv on 1 miljon, siis kasvab rahvastik 1, 2, 4, 8, 16, 32, 64, 128, 256, aga toiduainete tootmine 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9. Seega kui igal inimesel on alguses üks ostukorv, siis kahesaja aasta pärast peavad 256 inimest 9 sellist ostukorvi omavahel ära jaotama.

Oma essees tahtis Malthus näidata, et rahvaarv ei ole heaolu määraja, pigem näitab rahvaarv möödunud perioodi heaolu.

Kuidas sellisest hirmutavast tulevikust hoiduda? Malthus nägi kahte võimalust: positiivne kontroll ja tõkestav kontroll. Positiivse all ei mõelnud Malthus midagi optimistlikku, vaid sõdu, näljahädasid, katku, kõrgemat laste suremust jne. Tõkestava kontrolli vahendid olid vähem tõsised: hilisemad abielud, madalam miinimumpalk, mis ei laseks vaestel soetada arvukalt järeltulijaid, ning moraalne kontroll enda üle.

Malthusi ongi nähtud kohati kui moraliseerivat ökonomisti.

Poliitilise ökonoomia alused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Malthuse järgi on töö küll väärtuse mõõt, kuid mitte kauba tootmiseks kulutatud töö, vaid selle ostmiseks vajaliku töö. Seetõttu moodustavad kauba hinna tootmiskulud, mille hulka ta arvas ka kasumi. Seega kasum on väärtust moodustav tegur. Selline seisukoht on ka tänapäeval arvestatav. Kui kapitalist investeerib tootmisse kapitali, siis on tal õigus ja vajadus saada selle arvel kasumina teatud tulu. Viimane on akumulatsiooniallikaks, mis võimaldab tootmist laiendada ja täiustada.

Malthuse väidete kohaselt ei sega kasum ja kauba tootmiseks kulutatud töö teineteist. Nad on võrdtähenduslikud majanduskategooriad. Küsimus on vaid selles, kes maksab kinni kapitalisti kasumi. Kui ühiskond koosneks ainult kapitalistidest ja töölistest, siis jääks kasum realiseerimata ning ületootmine ja kriisid oleksid paratamatud. Malthus leidis lahenduse: kasumi maksab kinni nn. kolmas klass, kuhu kuuluvad maaomanikud, vaimulikud, ametnikud, sõdurid jt., kes ainult ostavad, kuid ei müü midagi. Nemad võimaldavad kapitalistidel saada kasumit. Selleks peab kolmas klass olema ostujõuline, mille tagaks kõrge maarent, üha suurenevad kulutused sõjaväele, riigiaparaadi ülalpidamiseks jne. Malthuse teoorial on tähtsus ka Jean-Baptiste Say tasakaaluteooria kriitika osas.

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Essee rahvastiku printsiibist". Tõlkinud Ene-Reet SoovikAkadeemia 2011, nr 12, lk 2177–91, järg: 2012, nr 1, lk 156–177; tõlkeallikas: An essay on the principle of population as it affects the future improvement of society, with remarks on the speculations of Mr. Godwin, M. Condorcet, and other writers. London, 1798. Preface; Ch. I-IV

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]