Thaksin Shinawatra

Allikas: Vikipeedia
Thaksin Shinawatra

Thaksin Shinawatra (tai keeles ทักษิณ ชินวัตร; sündinud 26. juulil 1949) on hiina päritolu Tai poliitik ja ettevõtja, kes oli aastatel 20012006 Tai peaminister.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

1973. aastal lõpetas ta Tai politseiakadeemia ja töötas kuni 1987. aastani Tai kuninglikus politseis. 1975. aastal anti talle Ameerika Ühendriikides Ida-Kentucky Ülikoolis magistrikraad kriminaalõiguse alal ja 1978. aastal kaitses ta Texases Sam Houstoni nimelises Osariigi Ülikoolis samal erialal doktorikraadi.

Juba politseiametnikuna töötades alustas ta äritegevust, pidades koos abikaasaga siidikauplust ja kino ning tegeledes kinnisvaraarendusega. Alates 1980. aastate lõpust oli ta tegev telekommunikatsioonisektoris, pakkudes kaabeltelevisiooni, mobiilside ja andmeside teenuseid. Aastatel 20002008 kuulus tema perekonnale ka telekanal iTV.

1999. aastal asutas Thaksin koos abikaasaga erakapitalil põhineva Shinawatra Ülikooli.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitikasse suundus Thaksin 1990. aastate keskel Phalang Dharma Partei liikmena. Detsembrist 1994 kuni maini 1995 oli ta Chuan Leekpai valitsuse välisminister. Seejärel valiti ta Phalang Dharma Partei esimeheks. Juulist 1995 kuni maini 1996 oli ta Banharn Silpa-Archa valitsuse asepeaminister, kelle peamiseks vastutusalaks oli pealinna Bangkoki liiklus. Novembris 1996 sai Thaksini juhitud Phalang Dharma Partei hävitavalt lüüa, võites parlamendivalimistel vaid ühe saadikukoha.

Augustist novembrini 1997 oli Thaksin Shinawatra Tai rahandusminister Chavalit Yongchaiyudhi valitsuses. Sellelt ametikohalt pidi ta lahkuma seoses Chavaliti valitsuskabineti tagasiastumisega.

1998. aastal asutas ta erakonna Thai Rak Thai ja sai selle esimeheks. Partei tuli välja vasakpoolse majandus- ja sotsiaalprogrammiga, mis lubas tasuta riiklikku tervisekindlustust, kolmeaastast moratooriumi talunike laenudele ja ühe miljoni Tai baadi suurusi arengufonde kõigile Tai küladele. Jaanuaris 2001 toimunud parlamendivalimistel saavutas Thai Rak Thai partei suure valimisvõidu, kogudes parlamendis 248 kohta. Üheparteivalitsuse moodustamiseks jäi sellest siiski väheks ja Thaksin moodustas laiapõhjalise valitsuskoalitsiooni, kuhu kaasas veel kolm parteid.

Tai peaminister[muuda | muuda lähteteksti]

Thaksin Shinawatra peaministrina

Thaksini valitsus astus ametisse 9. veebruaril 2001.

Tema valitsuse poliitika võib objektiivselt hinnata edukaks, kuid see tekitas Tai ühiskonnas ületamatuid vastuolusid. Ometi pälvis Thaksini valitsus piisava toetuse, et 2005. aasta parlamendivalimiste järel teiseks ametiajaks riiki juhtima asuda.

Thaksini saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

Tema majandusprogrammi on hakatud nimetama thaksinoomikaks. See oli suunatud peamiselt maapiirkondade arendamisele ja oli omas ajas väga edukas, aidates Tail suhteliselt kiiresti taastuda 1997. aastal Aasia riike tabanud majanduskriisist. Ta viis tasakaalu riigieelarve, vähendas 16% võrra avaliku sektori võlga ja enam kui kahekordistas Tai valuutareservid. Ta vähendas riigi kontrolli meediasektori üle ja lõi legaalse, riiklikult hallatava loteriisüsteemi, mille tuludest hakati rahastama mitmesuguseid sotsiaal- ja haridusprojekte. Viimaste seas oli üks edukamaid stipendiumiprogramm, mis võimaldas vaestel, kuid andekatel lastel kandideerida stipendiumile oma haridustee jätkamiseks välismaal.

Thaksini valitsus toetas jõuliselt madalate visiiditasudega riiklikku tervisekindlustussüsteemi, pöörates seejuures erilist tähelepanu HIV ja AIDS-i vastu suunatud antiretroviirusravi kättesaadavusele. Statistika kohaselt suurenes tervisekindlustusega kodanike arv tema valitsusajal 76 protsendilt 96 protsendini. Samuti lubas ta võõrtöölistel ennast riiklikus tervisekindlustussüsteemis arvele võtta ja kasutada selle hüvesid analoogselt Tai kodanikega.

Hariduses detsentraliseeris Thaksin riikliku koolivõrgu ja viis läbi õppekava reformi. Kõrghariduse kättesaadavuse parandamiseks asutas ta riiklikud fondid, mis väljastasid õppelaene sõltumata üliõpilase majanduslikust staatusest. Laenude tagasimaksmine algas alles siis kui ülikooli lõpetanu palk jõudis 16 000 Tai baadini kuus ja selle intress vastas laenu väljastamise kuupäeval kehtinud inflatsiooni indeksile.

Thaksin algatas väga jõulise võitluse narkootikumidega kaubitsemise vastu, mis tõi kaasa rahvusvahelised süüdistused inimõiguste rikkumises. Politsei sai õiguse kasutada narkokaupmeeste vastu relvi ja füüsilist vägivalda. Inimõiguslased süüdistasid Thaksini valitsust kohtuväliste surmaotsuste legaliseerimises: nende andmetel sai narkovastase võitluse esimese kolme kuu kestel surma 2275 inimest, kuid valitsuse teadetel hukkus neist politseinike käe läbi vaid 50 inimest.

Korruptsiooni ohjeldamisel Thaksini valitsus märkimisväärset edu ei saavutanud, kuid siiski paranes Tai positsioon rahvusvahelises korruptsiooni edetabelis kahe koha võrra.

Thaksin viis läbi haldusreformi ja reorganiseeris kuningriigi ministeeriumid. Tegemist oli esimese ulatusliku reformiga pärast ministeeriumite asutamist 1897. aastal. Vähendati bürokraatiat ja rakendati ellu tulemuspõhine juhtimissüsteem. Provintside kuberneridest said keskvõimu tseremoniaalsete esindajate asemel kohaliku tasandi majandusjuhid.

Välispoliitikas sõlmis Thaksini valitsus vabakaubanduslepingud Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Bahreini, Hiina ja Indiaga. Ta toetas Iraagi sõda ja saatis Iraaki 423-mehelise Tai väekontingendi, mis jäi sinna septembrini 2004.

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

Kogu see väga edukas poliitika kutsus esile nende rühmade pahameele, keda Thaksini reformid riivasid. Nende enamuse moodustasid riigiametnikud, õpetajad, arstid ja inimõiguslased. Samuti ei olnud Thaksini reformidega rahul religioossed konservatiivid ja rahvuslased, kes süüdistasid peaministrit riigi liigses avamises välisriikide mõjudele, samuti Tai traditsioonilise ühiskonna, hariduse ja majanduse lõhkumises. Sotsiaalsetest gruppidest olid Thaksini vastu kõige enam meelestatud keskklassi kuuluvad linnaelanikud.

Thaksini süüdistati ka ulatuslikus korruptsioonis, mis vastas vähemalt osaliselt tõele. Tema ajal edutati nii kõrgetesse riigiametitesse tema sugulasi ja sõpru. Eriti terava kriitika kutsus esile Chaiyasit Shinawatra nimetamine Tai relvajõudude ülemjuhatajaks 2002. aastal. Samuti on Thaksinile süüks pandud autokraatlikku juhtimisstiili ja oma võimupiiride ületamist, sekkumist parlamendi töösse.

Poliitiline kriis[muuda | muuda lähteteksti]

2005. aastal alustasid Thaksini oponendid, kes olid koondunud peamiselt poliitilise organisatsiooni Rahva Liit Demokraatia Eest ridadesse, ulatuslikke meeleavaldusi peaministri vastu. Tekkinud poliitilise kriisi tingimustes oli Thaksin sunnitud veebruaris 2006 parlamendi alamkoja laiali saatma ja kuulutama aprilliks välja ennetähtaegsed parlamendivalimised. Kuna opositsioon valimisi boikoteeris, võitis Thai Rak Thai partei parlamendis selge enamuse, kogudes 462 kohta. 8. mail kuulutas aga konstitutsioonikohus valimised õigustühiseks, põhjendades seda hääletuskabiinide ebasobiva paigutusega. Kordusvalimised kavandati oktoobriks 2006.

19. septembril 2006 haaras sõjavägi Bangkokis võimu ja kukutas Thaksini valitsuse. Peaminister ise viibis sel ajal visiidil Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis New Yorgis. Moodustati sõjaväehunta, mis võttis endale nimeks Demokraatliku Reformi Nõukogu Konstitutsioonilise Monarhi Juhtimisel. Seda asus juhtima kindral Sonthi Boonyaratkalin. Riigi asepeaminister ja kaitseminister vahistati ning sõjavägi andis välja avalduse, milles süüdistas valitsust võimu kuritarvitamises, korruptsioonis ja kuninga kui riigipea solvamises.

Elu eksiilis[muuda | muuda lähteteksti]

Muutunud olukorras otsustas Thaksin Shinawatra kodumaale mitte naasta. Ameerika Ühendriikidest suundus ta Suurbritanniasse, kus elas algul Dorchesteri hotellis Londonis ja hiljem Wokingi linnas Surrey krahvkonnas.

2. oktoobril 2006 astus ta tagasi oma erakonna Thai Rak Thai esimehe ametikohalt.

Sama aasta 31. detsembril tühistasid Tai sõjaväevõimud tema diplomaatilise passi ja keelasid Tai saatkondadel talle reisimisel abi osutada.

Alates jaanuarist 2007 esitati Tais Thaksini vastu mitu süüdistust korruptsioonis, ebaausas konkurentsis ja võimupiiride ületamises. Korruptsioonis kahtlustatavaks tunnistati ka tema naine ja naisevend.

30. mail 2007 saatis Tai konstitutsioonikohus Shinawatra Thai Rak Thai partei laiali ja keelas sajal selle juhtival liikmel, kaasa arvatud Thaksinil, viie aasta jooksul poliitikas osaleda. Samuti pidi Thaksin nägema, kuidas sõjaväevõimud tühistasid peaaegu kõik tema valitsusaja jooksul läbi viidud reformid.

Thaksin ise jätkas aga eksiilis äritegevust, tehes 21. juunil 2007 ostupakkumise inglise jalgpalliklubile Manchester City. Sama aasta 6. juulil viis ta tehingu lõpule, tasudes 75% ostusummast. Tehingu koguväärtuseks oli 81,6 miljonit Suurbritannia naelsterlingit. Ühtlasi sai temast klubi president.

Veebruaris 2008 saabus Thaksin kodumaale ja arreteeriti kohe Bangkoki lennujaamas, kuid vabastati hiljem ülemkohtu korraldusel kautsjoni vastu. Kokku oli juuliks 2008 esitatud tema vastu neli korruptsioonisüüdistust, kuid tema vabadust oluliselt ei piiratud: talle lubati mõningaid välisreise ja tema ainsaks kohustuseks oli osaleda kohtuistungitel.

31. juulil 2008 mõisteti Thaksini abikaasa kolmeks aastaks vangi, kuid vabastati 149 000 USA dollari suuruse kautsjoni vastu. Neil mõlemal lubati sõita Hiinasse Pekingi olümpiamängude avatseremooniale. 10. augustil sõitis Thaksin koos abikaasaga Suurbritanniasse, rikkudes nii oma kautsjoni tingimusi. Ise põhjendas ta oma teguviisi Tai kohtusüsteemi poliitilise kallutatusega, mis ei võimalda tal õiglast kohtuotsust saavutada. Samuti tundis ta, et elu Tais ei ole tema ega tema perekonna jaoks piisavalt ohutu.

Thaksin taotles Suurbritannia võimudelt poliitilist varjupaika, kuid tema taotlust rahuldatud ja 2008. aasta sügisel tühistati Tais talle määratud vanglakaristuse tõttu ka varem väljastatud Briti viisa. Alates maist 2009 elab ta väidetavalt Dubais ja kasutab reisimiseks Nicaragua diplomaatilist passi.

Tais tuli 2008. aastal võimule tema poolehoidjate baasil moodustatud Rahva Võimu Partei, mille vastu varem Thaksini valitsuse kukutamiseni viinud parempoolne opositsioon alustas omakorda augustis 2008 ulatuslikke meeleavaldusi. Tai konstitutsioonikohus ilmutas algusest peale vaenulikkust ka Rahva Võimu Partei valitsuse vastu. Kohus tagandas 9. septembril ametist peaminister Samak Sundaravej ja keelustas 2. detsembril partei tegevuse üldse, viidates väidetavale valimistulemuste võltsimisele.

2009. aasta algul näis, et pinged ja vastuolud Thaksini ümber veidi vaibusid, kuid aprillis tõid tema poolehoidjate meeleavaldused kaasa ASEANi tippkohtumise tühistamise Pattayas ja erakorralise seisukorra väljakuulutamise Bangkokis.

4. novembril 2009 anti teada, et Kambodža peaminister Hun Sen on nimetanud Thaksin Shinawatra oma valitsuse majandusnõunikuks. Selle sammu tõttu kutsus Tai valitsus 5. novembril tagasi oma suursaadiku Kambodžas, millele Kambodža vastas hiljem samal päeval oma suursaadiku tagasikutsumisega Taist.

2010. aasta mais väljastas Tai kriminaalkohus Thaksin Shinawatra arreteerimisorderi, süüdistades teda terrorismis. Thaksini süüdistatakse 88 inimelu nõudnud pikaajaliste rahutuste organiseerimises.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Thaksin Shinawatra abiellus 1980. aastal Potjaman Shinawatraga. Neil on kolm last: poeg Panthongtae ning tütred Pinthongta ja Paetongtam.

Tai poliitik, 2008. aastal peaministrina ametis olnud Somchai Wongsawat on Thaksini õemees. Peaminister Yingluck Shinawatra on Thaksin Shinawatra õde.

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Eelnev
Chuan Leekpai
Tai peaminister
20012006
Järgnev
Surayud Chulanont