Tetrapleegia

Allikas: Vikipeedia

Tetrapleegia ehk neljajäsemehalvatus ehk kvadripleegia ehk tetraparalüüs (ladina keeles tetraplegia) on osal selgroogsetel loomadel (sealhulgas inimestel) traumast või haigusest põhjustatud halvatus, mille tagajärjel kaotavad osaliselt või täielikult liikumisvõime kere- ja jäsemelihased.[1] Lihaste liikumisvõime kaoga kaasneb tavaliselt ka aistimisvõime kadu.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tetrapleegia võib avalduda vabatahtlike lihaste liigutamisvõime kaoga keha üla- ning alaosas, liikumisvõimetus haarab harilikult ka sõrmi, käsi, rindkeret, jalgu, jalalabasid ja varbaid.

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

RHK-10-s liigitatakse tetrapleegia VI peatükis : G00-G99 Närvisüsteemihaigused, mida vajadusel täpsustatakse:

  • [G82.3] lõtv tetrapleegia
  • [G82.4] spastiline tetrapleegia
  • [G82.5] täpsustamata tetrapleegia.

Põhjused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tetrapleegiat põhjustavad peaaju või seljaaju kahjustused. Sagedasemad kahjustuste põhjused on lülisamba traumad lülide C1–C7 kõrgusel.

Trauma tavalised põhjused on ratsutamisõnnetused, liiklusõnnetused, liiga madalas või tundmatus veekogus pea ees vette hüppamine, spordivigastused. Tetrapleegiat võivad põhjustada ka haigused nagu äge transversaalmüeliit, hulgiskleroos, lastehalvatus, või jäsemete kaasasündinud lihasdüstroofia ning lülisambalõhestus. Ka HI-viirusesse nakatumine ning süüfilis võivad põhjustada tetrapleegiat.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 769:2004.

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Jonathan K. Ehrman, Clinical Exercise Physiology, D.R. Gater, "Spinal Cord Injury, 2nd ed, 523 - 541, 2009, Human Kinetics, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 06.04.2014) (inglise keeles)