Terav paljak

Allikas: Vikipeedia
Terav paljak
Psilocybe semilanceata.jpg
Taksonoomia
Riik: Seened Fungi
Hõimkond: Kandseened Basidiomycota
Klass: Homobasidiomycetae
Selts: Vöödikulaadsed Cortinariales
Sugukond: Värvikulised Strophariaceae
Perekond: Paljak Psilocybe
Liik: Terav paljak
Ladinakeelne nimetus
Psilocybe semilanceata
(Fr.) P. Kumm.

Terav paljak (Psilocybe semilanceata) on värvikuliste sugukonda paljaku perekonda kuuluv hallutsinogeenne seeneliik.

Seen kasvab Euroopas, Venemaal, Indias, Peruus ja Lõuna-Ameerika loodeosas ning Põhja-Ameerikas Oregonis, Washingtoni osariigis, Alaskal ja Labradoril, eelistades märgi, põhja poole avatud sõnnikuga väetatud niite ja karjamaid, ehkki erinevalt samasse perekonda kuuluvast liigist P. cubensis ta otseselt sõnniku sees ei kasva.

Terav paljak on selgelt koonilise kübaraga, millel on väljaulatuv tipp. Kübar on 5–25 mm lai, kõrgus on laiusest poolteist korda suurem. Värske seenekübara alaserv võib olla sooniline ja sissepoole pööratud, kuivades muutuvad need soonekesed märkamatuiks. Värvus varieerub kollasest kuni tumepruunini. Kuivades, sealhulgas kuiva ilmaga muutuvad seened heledamaks. Seenekübara nahk on sile ja limane ning tuleb kergesti ära, eriti noortel eksemplaridel. Jalg on pikk, 4–10 cm pikk ja 2–3 mm lai, sageli lainelise kujuga, elastne, kübaraga sama värvi või sellest pisut heledam, altpoolt vahel sinakas või soomustega. Eoslehed on kübarast tumedamad. Eosed on 8×13 μm suurused, tumepruunid või lillakasmustad, poorsed ja ellipsikujulised. Seen lõhnab nõrgalt rohu või hallituse järele. Maitse puudub või on nõrk ja ebameeldiv.

Skandinaavias ja Eestis ilmub seene maapealne osa augustis ja seda leidub kuni novembri alguseni. Mujal Euroopas kohtab teda septembrist detsembrini. Ida-Kanadas ilmub kübar tavaliselt pärast esimest öökülma ja USA-s kohtab seda jaanuarini.

Seen sisaldab hallutsinogeenseid aineid: trüptamiinide hulka kuuluvaid psilotsübiini ja psilotsiini. Seetõttu on Eestis terava paljaku omamine ja kasutamine keelatud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise seadus ütleb: "Psilotsiini või psilotsübiini sisaldavate seente kasvatamine on keelatud." [1]. Terava paljaku omamine ja ost-müük on keelatud Venemaal, Suurbritannias ja paljudes teistes riikides.

Seene tarvitamine tekitab hallutsinatsioone ja psühhootilise seisundi, millega võivad kaasneda eufooria või depressioon kalduvusega enesetapule [2]. Seene toime algab 20–45 minutit pärast sissevõtmist ja kestab 4–7 tundi. Purustatud seenesegu tarvitamisel algab toime kiiremini, 10–15 minutiga. Kõige tugevam mõju saabub 1 tunniga ja kestab 2–3 tundi.

Esimese tunni jooksul, kui kõige tugevam mõju pole veel kätte jõudnud, tunnevad inimesed mõõdukaid kõrvalnähte: ebameeldivat tunnet kõhus, külma, jäsemete värinat, hingeldamist ja nägemishäireid. (Siinkohas ei kasutata sõna "kõrvalnähud" meditsiinilises tähenduses, sest meditsiinilises mõttes on kõik psühhedeelilised elamused kõrvalefekt.) Levinud on müüt, justkui tuleksid kõrvalnähud seentesse kogunenud mürkainetest, kuid niimoodi mõjub ka täiesti puhas psilotsübiin.

Seene teaduslik nimi tuleb kreeka keelest, kus "psilo" tähendab 'kiilas' ja "cybe" tähendab 'pea', ning ladina keelest, kus "semi" tähendab 'pool' ja "lanceata" tähendab 'teivastatud', niisiis teiba otsa aetud pool kiilaspead.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12947070
  2. "Грибы: Справочник". Moskva 2001, kirjastus «Астрель», «АСТ», lk. 18, ISBN 5-17-009961-4

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]