Terapeutiline kontsentratsioon

Allikas: Vikipeedia

Terapeutiline kontsentratsioon ehk terapeutiline aken on ravimi kontsentratsioon organismis (tavaliselt vereseerumis, kuid tuleb ka kõne alla seljaajuvedelikus), mille piires antud ravim omab soovitavat toimet[1]. Väiksemad kontsentratsioonid on ebaefektiivsed, kõrgemad kontsentratsioonid on juba toksilised.

Terapeutilise kontsentratsiooni ala- ja ülempiir võivad üksteisest tunduval määral erineda. Mida suurem on erinevus, seda ohutum on ravimi kasutamine. Näiteks liitiumkarbonaadi (kasutatakse bipolaarsete meeleoluhäirete raviks) terapeutiline kontsentratsioon kõigub üsna väikestes piirides: 0,6 – 1,2 mmol/L, mistõttu tuleb selle aine manustamisel sageli määrata tema veresisaldust, et vältida toksikoosi arenemist. Morfiini terapeutiline kontsentratsioon on tunduvalt laiem: 16 – 364 mg/ml. Penitsilliinil aga pole toksilist annust tavatingimustes praktiliselt võimalik saavutada - hiirtele on penitsillini toksiline doos 0,5 g/kg süstituna veenisiseselt.[2].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]