Teoloogia summa

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Aquino Thomase teosest; Albert Suure teose kohta vaata artiklit Teoloogia summa (Albert Suur); Firenze Antoninuse teose kohta vaata artiklit Teoloogia summa (Antoninus Firenzest)

"Teoloogia summa" (ladina keeles "Summa theologica" 'teoloogiline summa' või "Summa theologiae" 'teoloogia summa') on Aquino Thomase tähtsaim teos. See on mõeldud teoloogiaõpikuks algajatele ning sisaldab oma aja katoliikliku teoloogia kõik tähtsamad õpetused.

Ta töötas selle kallal aastatel 12671273 (mõnedel andmetel alustas ta tööd 1265 või 1266). Ta ei jõudnud seda täielikult lõpuni viia.

Erinevalt Aquino Thomase teisest mahukast teosest "Summa paganate vastu" ei ole Teoloogia summa mõeldud mittekatoliiklaste veenmiseks (ei ole apologeetilise iseloomuga). Sellegipoolest on ta suurelt jaolt nimetatud teose süstemaatilisem edasiarendus.

Teose ülesehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi teos koosneb nimeliselt kolmest osast, jaguneb ta tegelikult viieks osaks:

Prima pars ('esimene osa'):

Püha õpetus (teoloogia). Ainujumal. Püha Kolmainsus. Loomine. Inglid. Kuus päeva. Inimene. Loodute juhtimine.

Prima secundae partis ('teise osa esimene'):

Inimese lõppeesmärk. Inimeste teod. Kired. Harjumused. Käsuõpetus. Arm.

Secunda secundae partis ('teise osa teine'):

Usk. Lootus. Armastus. Tarkus. Õiglus. Vaprus. Mõõdukus. Teod, mis on kohased teatud inimestele.

Tertia pars ('kolmas osa'):

Inkarnatsioon. Kristuse elu. sakramendid. Ristimine. Konfirmatsioon. Armulaud. Patukahetsus.

Supplementum tertiae partis ('kolmanda osa täiendus' [pärast Thomase surma])

Patukahetsus (jätk). Pühad ordud. Abielu. Ülestõusmine. Lisad.

Iga osa jaguneb küsimusteks (quaestio), mis omakorda jagunevad artikliteks (articulus).

Artikli kompositsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iga artikkel algab küsimuse asetusega, näiteks: "Kas Jeesusel oli kohane olla vaene."

Järgneb rida vastuväiteid. Üks vastuväide meie näites kõlab nii: "Filosoof [ Aristoteles ] ütleb, et parim elu on keskmine vaese ja rikka vahel."

Edasi tuleb lühike põhjendus neile vastuväidetele vastupidisele seisukohale: "Piibel ütleb, et Jumal teeb alati õigesti, aga Jeesus oli Jumal, järelikult ta pidi tegema õigesti."

Järgneb tõe esitus, mis selgitab kogu küsimuse. Näiteks nii: "Kuigi on tõsi, et parim viis elada on kesktee vaese ja rikka vahel, on selle põhjendiks, et see teeb võimalikuks, et inimest ei häiri tema eesmärgi teostamisel ei vaesus ega luksus. Aga Jeesuse eesmärk oli levitada oma sõnumit nii palju kui võimalik ja nõnda oli maksimaalse mobiilsuse huvides parem mitte midagi omada."

Vajaduse korral järgneb alguses toodud vastuväidete ümberlükkamine.

Autoriteedid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale Piibli on "Teoloogia summas" tsiteeritud Thomase ajal au sees olnud mõtlejaid, kusjuures paljudel juhtudel Thomas polemiseerib nendega.

Aristotelest nimetab Thomas Filosoofiks. Teda peeti parimaks filosoofiks, kes oli jõudnud tõele kõige lähemale. Skolastiliste teoloogide põhieesmärk oli kasutada Aristotelese mõisteid ja loogikat teoloogia esitamiseks.

Petrus Lombardus, keda Thomas nimetab Meistriks, oli kirjutanud tolle aja populaarseima teoloogiaõpiku "Sententsid" (Sententiarum libri IV), mis põhines karkenditel Kiriku doktorite kirjutistest.

Augustinust peeti suurimaks teoloogiks. Tema töid tsiteerib Thomas tihti.

Dionysios, keda praegu tuntakse Pseudo-Dionysios Areopagita nime all, oli Thomase ajal populaarsuselt teine kirikuisa.

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]