Teletaip
Teletaip on tähti kirjutav telegraafiaparaat, mida kasutatakse tavaliselt lähtekohast ühte või mitmesse sihtkohta sõnumite saatmiseks läbi elektrilise ühenduse. Samuti kasutati neid algsetes keskarvutites ja miniarvutites, et sisestada käsurealt korraldusi.
Enamjaolt on teletaibid tänapäevaks kasutuselt kadunud, kuid lennunduses kasutatakse neid endiselt mitmes valdkonnas. Kuid ka lennunduses on arvutialane töötamine asendatud arvutipõhiste terminalidega, kus kasutatakse teletaipide asemel ekraane.
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Teletaibi eelkäija oli börsitelegraafmasin, mida kasutati 1870. aastate alguses. Need masinad edastasid teksti, mida juhiti läbi juhtmete. Erieesmärgilisi telegraafikirjutajaid kasutati selleks, et need edastaks börsiturul toimuvaid muudatusi läbi juhtmete.
Aastal 1902 pöördus elektriinsener Frank Pearne Morton Salti juhi Joy Mortoni poole, otsides sponsorit, et rahastada uuringuid telegraafimasinate arendamiseks. Joy morton pidi otsustama, kas sellel on mõtet ning konsulteeris Charles Krumiga, kes oli Western Cold Storage Company asepresident. Krum oli huvitatud Pearne'i aitamisest, seetõttu loodi vajalik labor Wedtern Cold Sorage'i pööningukorrusele. Frank Pearne kaotas ühe aasta pärast projekti vastu huvi ja lahkus ning hakkas tegelema õpetamisega.
Aastal 1908 valmistas Morkrum Company töötava teletaibi, mida kutsuti Morkrumi telegraafi printijaks ning seda testiti Altoni raudteee peal. Aastal 1910 kujundas ja paigaldas Morkrum Company esimese ärieesmärgilise telegraafisüsteemi Bostoni ja New York'i vahele, kasutades Morkrum'i telegraafimasina "Sinise koodi versiooni"[1][2]. Teletaip arenes läbi mitmete leiutiste, mida arendasid mitmed insenerid nagu: Royal Earl House,David E. Hughes,Edward Kleinschmidt, Charles Krum, Emile Baudot ja Frederick G. Creed.
Valdkonnad, kus teletaipe kasutati [muuda]
Teletaipide põhikasutusvaldkondi oli viis:
- Vahetuskaubandussüsteemid nagu Telex ja TWX. Need tegid arvutusi kahe masina vahel reaalajas, nii et see, mis kirjutati ühte masinasse, ilmus teise otsekoheselt. Ameerika Ühendriikides ja Ühendatud Kuningriikides olid reaalsed telefoni kõned; Saksamaa kasutas "helistamiseks" klaviatuuri süsteemi; Valmiskirjutatud "vestluse" saatmine oli võimalik, aga et edastus sõltus ühenduse ajast, oli tavaline, et sõnum kirjutati paberlindile ja edastati siis pausideta.
- Renditud liini ja raadioteletaipide võrgud seadistati nii, et need edastaks infot sihtkohast sihtkohta või sihtkohtadesse, toetades valitsuse info töötlemist nagu: arvete tasumised, tootmisvõimekus, kauplemine, ostud, nende andmete kohaletoimetamist ja vastuvõtmist, mis kiirendaks omakorda konkreetse firma sisest infovahetust.
- Sõnumite vahetussüsteemid. See oli algne e-kirja versioon, mis toimis elektromehhaaniliselt. Sõjalised organisatsioonid kasutasid sarnaseid süsteeme, kuid need olid tavakodanike süsteemist eraldatud.
- Raadioedastussüsteemides nagu ilmaennustus, uudised.
- Tsüklisüsteemides, kus ühte masinasse trükitu ilmus kohe ka kõikidesse teistesse süsteemis olevatesse masinatesse. Politsei jaoskonnad kasutasid selliseid süsteeme, et seostada omavahel piirkondi.
Kontrollnupud [muuda]
Kirjutusmasina või elektromehaanilise printeriga saab paberile tähti trükkida ja läbi viia toiminguid, nagu rea algusesse viimine jne. Kõiki mitte väljaprinditavaid käske edastati samamoodi nagu prinditavaid käske: masinas saadeti kontrollnupuga signaal, mille alusel pidi masin sooritama kindla toimingu. Tänapäevaks on ainult mõni üksik nupp oma algse funktiooni säilitanud, kuna tänapäevastes arvutisüsteemides on paljud funktsioonid olemas, mis sooritavad nüüd teisi operatsioone, sest vanu ei ole enam vaja.
Lingid [muuda]
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Teleprinter#cite_note-kekatos-16
