Tehnoloogia aktsepteerimise mudel

Allikas: Vikipeedia
The Technology Acceptance Model, version 1. (Davis 1989)

Tehnoloogia aktsepteerimise mudel (TAM) on osa infosüsteemide teooriast, mis piltlikustab, kuidas kasutajad teatud tehnoloogia aktsepteerimise ja kasutamiseni jõuavad. Mudel annab edasi seda, et uue tehnoloogiaga kokku puutudes mõjutavad kasutajate mõjutab kasutajate otsuseid mitmed faktorid, mil moel ja millal nad sellele tehnoloogiale üle lähevad; nimelt:

  • Tajutud kasulikkus (PU) - Selle mõiste defineeris Fred Davis sellisena: "Kuivõrd inimene usub, et kasutades uut süsteemi, tema töö efektiivsus kasvab".
  • Tajutud kasutuskeerukus (PEOU) - Davise definitsioon: "Kuivõrd inimene usub, et uue süsteemi kasutamine ei nõua ülemäärast pingutust" (Davis 1989).

TAM-i on järjepidevalt uuritud ja laiendatud. Kaks suuremat täiendust kannavad nime TAM 2 (Venkatesh & Davis 2000 & Venkatesh 2000) ja Ühendatud tehnoloogia aktsepteerimise ja kasutamise teooria (lühendina UTAUT, Venkatesh et al. 2003). Lisaks on välja käidud TAM 3 (Venkatesh & Bala 2008).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

TAM on üks mõjukamaid edasiarendusi Ajzeni ja Fishbeini mõistuspärase käitumise teooriat (TRA) käsitlevast teosest. Selle töötasid välja Fred Davis ja Richard Bagozzi. (Davis 1989,

Bagozzi & Warshaw 1992). TAM asendab paljud TRA inimeste hoiakutega seotud terminid kahe tehnoloogia aktsepteerimise terminiga- kasutuskeerukusja kasulikkus. TRA ja TAM sisaldavad mõlemad

selgeid inimkäitumise aspekte ning mõlemad teooriad eeldavad, et kui isik on valmis tegevust sooritama, siis saab ta seda ilma piiranguteta teha. Reaalsuses on sellisel ideel mitmeid kitsendusi, näiteks

piiratud vabadused (Bagozzi & Warshaw 1992).

Bagozzi, Davis ja Warshaw toovad välja:

Et uued tehnoloogiad, nagu näiteks personaalarvutid, on keerulised ja kuna arendajad pole kindlad, kas tehnoloogia omaksvõtmine osutub edukaks, siis tekivad inimestel tehnoloogia vastu hoiakud juba enne

kasutama hakkamist. Hoiakud ja kavatsused tehnoloogia suhtes võivad olla valesti kujunenud või kujunevad alles siis, kui algsed kasutamise raskused on ületatud. Seega tehnoloogia tegelik kasutamine ei pruugi

olla selliste hoiakute ja kavatsuste otsene tagajärg. (Bagozzi & Warshaw 1992)

Varasemad uurimustööd innovatsiooni edasikandumisest leidsid, et tajutud kasutuskeerukusel on suur roll. (Tornatzky & Klein 1982) analüüsisid tehnoloogia omaksvõttu ja leidsid, et ühildatavus,

suhteline eelis ja keerukus evisid kõige tähtsamaid suhteid omaksvõtu protsessiga väga laiahaardelistel innovatsioonitüüpidel.

Kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmed teadurid on Davise esialgset uurimustööd (Davis 1989) korranud saamaks empiirilisi tõendeid kasulikkuse, kasutuskeerukuse ja süsteemikasutuse omavahelistele suhetele (Adams,

Nelson & Todd 1992; Davis 1989; Hendrickson, Massey & Cronan 1993; Segars & Grover 1993; Subramanian 1994; Szajna 1994). Palju tähelepanu on suunatud Davise

kasutatud küsimustiku robustlikkuse ja paikapidavuse testimisele. Adams ja teised (Adams 1992) kordasid Davise tööd (Davis 1989) demonstreerimaks tema küsimustiku metoodika ja

mõõteskaalade usaldusväärsust. Nad muutsid parameetreid ja näitasid kahe erineva valimi peal, et kaks skaalat on ühesed ja korratavad. Hendrickson et al. (Hendrickson, Massey & Cronan 1993) jõudis

järeldusele, et skaalad on kõrge usaldusväärsusega ja hea järeltestitavusega. Szajna (Szajna 1994) leidis, et metoodika, mis ennustab kasutustahet, kasutust ja suhtumist kasutamise vastu, on

paikapidav. Uurimustöö kinnitab Davise metoodika paikapidavust ja toetab selle kasutamist erinevate kasutajagruppide ja tarkvara valikute peal.

Segars ja Grover (Segars & Grover 1993) võtsid Adamsi ja teiste uurimustöö (Adams, Nelson & Todd 1992) Davise metoodika kohta uuesti analüüsimisele. Nad olid kriitilised kasutatud

mõõtmismudeli osas ja postuleerisid uue mudeli, mis põhines kolmel tahul: kasulikkus, efektiivsus ja kasutuskeerukus. Neid leide pole veel taaskasutatud, küll aga testiti osa väiteid ja neid toetas Workmani

uurimustöö (Workman 2007), mis eraldas sõltuva muutuja tehnoloogiakasutusest informatsioonikasutuseks.

Mark Keil arendas oma kolleegidega Davise mudelist Kasulikkuse/Kasutuskeerukuse 2x2 ruudustiku, kus iga veerand on uus kombinatsioon nendest kahest omadusest. Tarkvara kasutuse kontekstis annab selline mudel

võimalused pidada sügavat arutelu konkreetsete tarkvarapakettide kasulikkuse ja kasutuskeerukuse kombinatsiooni üle. Lisaks on selle ruudustikuga võimalik kombinatsioonide muutmise abil valida tarkvarale

hoopis teine suund, näiteks keskendumine tarkvara tutvustamisele või luua veelgi suutlikum tarkvara (Keil, Beranek & Konsynski 1995).

Venkatesh ja Davis laiendasid algset TAM mudelit seletamaks tajutud kasulikkust ja kasutamise motiive sotsiaalse mõju ja tunnetuslike protsesside kontekstis. Laiendatud mudelit nimetatakse TAM2-ks ja seda

testiti nii vabatahtlike kui ka kohustuslike sätetega. Tulemused soosisid tugevalt TAM2-e kasutust (Venkatesh & Davis 2000).

Püüdes kahte juhtivat aktsepteerimise mudelit kokku sulandada, lõid Venkatesh ja teised Ühendatud teooria aktsepteerimise ja tehnoloogia kasutuse (UTAUT) mudeli. Uue mudeli näitajad olid paremad kui kahel

eraldseisval mudelil. (Venkatesh et al. 2003). UTAUT mudel on leidnud kasutust hiljutistes tervishoiu uurimustöödes [1].

Scherer (Scherer 1986) arendas 1986.aastal TAM mudelist täiesti sõltumatult Isikutüübi & tehnoloogia mudeli (MPT). MPT mudelil on täiendavaid hindamismeetodeid, mida kasutatakse tehnoloogia

valimises ja otsuste tegemisel. Samuti pakub mudel erinevaid stsenaariume vasavalt tehnoloogia kasutajate, mittekasutajate, vältijate ja vastumeelsete kasutajate grupis.

Laisa kasutaja mudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laisa kasutaja mudel (LUM) on infosüsteemides kasutatav mudel, mille käisid välja Tétard jad Collan. See püüab seletada, kuidas üksikisik valib lahenduse mitme alternatiivi hulgast, mis rahuldab tema

vajadused. LUM eeldab, et lahendus valitakse olemasolevate lahenduste jadast selle põhjal, kui palju vaeva peab konkreetse lahenduse rakendamiseks nägema. Mudelit saab rakendada mitmetele eri tüüpi

olukordade jaoks, kuid see järgib tihedalt TAM mudelit.

Mudel on välja töötatud eelnevate uurimustööde põhjal selle kohta, kuidas vähim pingutus mõjutab inimkäitumist informatsiooniotsinguil.

Varasemad uurimustööd infosüsteemide osas ja eriti tehnoloogia aktsepteerimise ja omaksvõtu teemadel on laisa kasutaja mudeliga lähedalt seotud.

Mudel eeldab, et kasutajal on mingi vajadus, mis oleks selgelt defineeritav ja täiel määral rahuldatav (Teisiti: kasutajal on probleem, mida ta soovib lahendada). Sellega on loodud koht lahendusele, tootele

või teenusele.

Kasutaja konkreetne vajadus määrab kõik võimalikud lahendused (tooted, teenused), mis rahuldavad selle vajaduse. Algeline mudel eeldab lihtsuse mõttes, et vajadused on 100% rahuldatavad ja teenused

rahuldavad vajaduse samuti 100%. See tähendab, et tähtsad on vaid need lahendused, mis lahendavad probleemi. Seega vajadus määrab potentsiaalsed lahendused (erinevad tooted/teenused). LUM võimaldab ka

korraga mitut lahendust vaadata.

Kõikidel potentsiaalsetel lahendustel on omad karakteristikud; mõned on head ja sobivad kasutajale, teised mitte ja pole aktsepteeritavad. Näiteks, kui kasutaja on rongis ja tahab tennisemängu tulemust

teada, siis võib ta kasutada ainult neid lahendusi, mis on tema olukorras saadaval. Kasutaja olukord määrab olemasolevad/sobilikud lahendused ja sellega piiratakse sobilike lahenduste arvu. Kasutaja olukord

on väga lai mõiste, sisaldades endas kasutaja muutujaid vajaduse tekkimise ajal. Kasutaja olukord võib sisaldada andmeid vanuse, jõukuse, asukoha ja kõige muu kohta, mis on oluline mingile sobilikule

lahendustüübile.

Mudel eeldab, et kõikide sobilike lahenduste hulgast valitakse kõige vähem pingutust vajav variant. Pingutuse mõiste tähendab mudeli jaoks rahalist kulu + ajaline kulu + füüsiline/vaimne pingutus.

Vastand: Tehnoloogia kodustamise teooria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kodustamise teooria on lähenemine teadus-, meedia- ja tehnoloogiauuringutes, mis kirjeldab neid protsesse, mida kasutajad läbivad uute tehnoloogiatega leppimiseks ja kasutama hakkamiseks. Esiteks

integreeritakse uus tehnoloogia igapäevaellu ja kohandatakse vastavalt tavapärasele käitumisviisile. Seejärel kohanevad kasutaja ja tema keskkond toimunud muutustega. Info kohanemise kohta on tagasisideks

tööstuse innovatsiooniprotsessile, mille järgi vormitakse uue põlvkonna tehnoloogiad ja teenused. Teooria arendati algselt mõistmaks kodukasutajate uue meedia tehnoloogiate omaksvõttu ja kasutust

(Silverstone et al. 1992), aga nüüdseks on see kasvanud tööriistaks, mis aitab mõista innovatsiooni ja tehnoloogiaid igasuguse tarbijakeskkonna jaoks (töökohad, riigid jne Lie et al., Habib, Punie,

Sørenson), mida saab majanduslikust, kultuurilisest ja sotsioloogilisest aspektist analüüsida. Kodustamise teooria võtab arvesse tehnoloogia kohandamise praktilisi kui ka sümboolseid külgi. Kõik see näitab,

kuidas need kaks elementi - asjade mõte ja nende füüsilised omadused - on võrdse tähtsusega mõistmaks seda, kuidas tehnoloogia saab igapäevaelu osaks. See on ennekõike sotsiaalteooria, sest toob esile need

väljakutsed, läbirääkimised ja reeglistikud, mis käivad kaasas tehnoloogia tutvustamisega igasugusesse sotsiaalsesse olustikku.

Kodustamisel on juured meediakasutuse kultuurseid nähte analüüsivas teadustöös, samuti teaduse ja tehnoloogia uurimustöödes, koduelektroonika soolise kasutamise uuringutes, igapäevaelu sotsioloogias,

tarbimise ja innovatsiooni uurimustöödes, kuid kõige laialdasemalt on seda kasutatud arvutite, interneti ja mobiiltelefonide massilise omaksvõtu uuringutes.

Kodustamise teooria toob innovatsioonis esile kasutajate rolli. Põhjalikult jälgitakse seda tööd, mis tehakse ära indiviidi ja kogukonna poolt selleks, et algselt võõras tehnoloogia hakkaks ka praktikas

töötama ja oleks konkreetses kogukonnas loogiline valik (Williams et al. 2004).

Uurimustöid kodustamise protsessis tehakse tavaliselt kasutades kvalitatiivseid meetodeid, näiteks pikad intervjuud ja etnograafia, et avastada tehnoloogia tärkavaid tähendusi, muutuvaid rutiine ja

konflikte, mida kvantitatiivsete meetoditega üldjuhul tuvastada ei saa.

Kodustamise lähenemine kasutab erinevaid meetodeid, mis eristab protsessi erinevaid külgi. Näiteks Sobilikkuse määramine on tehnoloogia sissetoomine kodukeskkonda või mingisse kultuurilisse tausta;

Konversioon on tehnoloogiaga seotud tähenduste, väärtuste ja normide muutmine ning nende edastamine tagasi väliskeskkonda.

Kodustamise teooria puudusteks peetakse selle liigset toetumist üksikjuhtudele ja äärmiselt kirjeldavat lähenemist, millest on raske näpunäiteid ja õppetunde eraldada, mida ärikeskkond oma reeglistike

loomisel eeldab. Seda kirjeldavat loomust peetakse ka kodustamise teooria suureks tugevuseks, sest võimaldab keerulisi puudujääke ja kultuurseid nähtusi sügavamalt uurida, kui kvantitatiivsed meetodid seda

teeksid.

Kodustamise teooria, mis kirjeldab kvalitatiivsete meetoditega saadud tehnoloogiate integratsiooni sotsiaalseteks suhestikeks ja struktuurideks, on seega vastandiks individualistlikele ja kvantitatiivsetele

lähenemistele nagu näiteks TAM.


Kriitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

TAM mudelit on saanud laialdase kriitika osaliseks, olenemata selle sagedasest kasutamisest. Seetõttu on mudeli väljatöötajad püüdnud mudelit mitmel korral ümber defineerida. Tam-i kui teooriat

kritiseeritakse tema küsitava heuristilise väärtuse ja tulevikuprognooside tõttu. Samuti südistatakse seda triviaalsuses ja praktilise väärtuse puudumises. (Chuttur 2009) Benbasat ja Barki

leiavad, et TAM on uurijate tähelepanu teistest tähtsatest uurimisaladest kõrvale juhtinud ja loonud illusiooni teadmiste kogumise arendamises. Lisaks on mitmed eraldiseisvad uurimustööd üritanud laiendada

TAM-i sisu kohandamajs seda pidevas muutumises leva infotehnoloogia keskkonnaga ning selle tulemuseks on kaos ja segadus mudeli teoorias. (Benbasat & Barki 2007).


Allikad ja lisalugemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Wind (Eds.), Innovation Diffusion Models of New Product Acceptance.

  • Response bias and the theory of reasoned action 
  • Overview of the Technology Acceptance Model: Origins, Developments and Future Directions, http://sprouts.aisnet.org/9-37 
  • Learning to use a word processing system as a function of training strategy 
  • Perceived usefulness, perceived ease of use, and user acceptance of information technology 
  • User acceptance of computer technology: A comparison of two theoretical models 
  • On the test-retest reliability of perceived usefulness and perceived ease of use scales 
  • Usefulness and ease of use: field study evidence regarding task considerations 
  • [740-755 A meta-analysis of the technology acceptance model], 740-755 
  • Why do people use information technology? A critical review of the technology acceptance model 
  • Living in the State of Stuck, Fourth Edition 
  • Connecting to Learn: Educational and Assistive Technology for People with Disabilities 
  • Assistive Technology: Matching Device and Consumer for Successful Rehabilitation 
  • Re-examining perceived ease of use and usefulness: A confirmatory factor analysis 
  • Task fit, ease-of-use and computer facilities  In N. Bjørn-

Andersen, K. Eason, & D. Robey (Eds.), Managing computer impact: An international study of management and organizations

  • A replication of perceived usefulness and perceived ease of use measurement 
  • Software evaluation and choice: predictive evaluation of the Technology Acceptance Instrument 
  • Innovation characteristics and innovation adoption-implementation: A meta-analysis of findings 
  • A theoretical extension of the technology acceptance model: Four longitudinal field studies 
  • "Determinants of perceived ease of use: Integrating control, intrinsic motivation, and emotion into the technology acceptance model", Information systems research 
  • User acceptance of information technology: Toward a unified view, http://csdl.ics.hawaii.edu/techreports/05-06/doc/Venkatesh2003.pdf 
  • Technology Acceptance Model 3 and a Research Agenda on Interventions 
  • An empirically grounded model of the adoption of intellectual technologies 
  • Advancements in technology: New opportunities to investigate factors contributing to differential technology and information use. 
  • Habib, Laurence (2005). Domesticating learning technologies in a higher education institution: a tale of two virtual learning environments. In: Bjarnø, Vibeke (ed.) New Teaching and Learning Practices:

Experiences with e-Learning Projects at Oslo University College 1998-2005. Oslo, Norway: Oslo University College. ISBN 82-579-4433-5. pp. 79–87

  • Lie, Merete, & Sørensen, Knut (Eds.). (1996). Making technology our own? Domesticating technology into everyday life. Oslo: Scandinavian University Press.
  • Punie, Yves (2000). Domesticatie van informatie- en communicatietechnologie. Adoptie, gebruik en betekenis van media in het dagelijks leven: Continue beperking of discontinue bevrijding? Ph.D. Vrije

Universiteit Brussel, Brussel.

  • Thomas Berker, Maren Hartmann, Yves Punie, Katie Ward (2006), Domestication of Media and Technology, London: Open University Press
  • Silverstone, Roger, Hirsch, Eric (Eds.) (1992). Consuming Technologies : Media and information in domestic spaces. London/New York: Routledge
  • Williams, R., Stewart, J, Slack, R.,(2004) Social Learning in Technological Innovation, Cheltenham, Edward Elgar
  • Hynes, D. and Richardson, H (2009) What Use is Domestication Theory to Information Systems Research? in Dwivedi. Y, et al. (2009)The Handbook of Research on Contemporary Theoretical Models in

Information Systems,Ideas Publishing Group

  • Hynes, D. (2009) [End] Users as Designers: The Internet in Everyday Life in Irish Households in Anthropology in Action Volume 16, Number 1, Spring 2009 , pp. 18-29(12)
  • Vuojarvi, H., Isomaki, H., & Hynes, D. (2010) Domestication of a laptop on a wireless campus: a case study in Australasian Journal of Educational Technologies Volume 26 Number 2 (250-267) Spring 2010