Tavavahelik

Allikas: Vikipeedia
Tavavahelik
Paxillus involutus 3.JPG
Taksonoomia
Riik: Seened Fungi
Hõimkond: Kandseened Basidiomycota
Klass: Eoslavaseened
Alamklass: Lehikseened Agaricomycetidae
Selts: Puravikulaadsed Boletales
Sugukond: Vahelikulised Paxillaceae
Perekond: Vahelik Paxillus
Liik: Tavavahelik
Ladinakeelne nimetus
Paxillus involutus

Tavavahelik (Paxillus involutus) on vahelikuliste sugukonda vaheliku perekonda kuuluv seeneliik.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viljakehad on lihakad, noorelt sügavalt sisserullunud kübaraservaga. Erinevalt puravikest ei ole kübara alla svammi meenutavat torukeste kihti, vaid eoslehed[1].

Tavavaheliku jalg

Viljakehad on hallikas, kollakas- või oliivpruunid, eosleheksed värvuvad vajutamisel kohe tumepruuniks. Kübara läbimõõt võib olla kuni 25 cm[1].

Jalg on pruunikas, sametjas, vahel veidi ekstsentriline, kuiv, 5 x 2 cm.

Kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis väga sagedane seen juunist novembrini. Tavavahelik on nii okas- kui lehtpuu-mükoriisaseen. Lisaks metsadele leiab ka inimmõjuga kohtades (aiad, pargid). Eriti palju leidub kuival suvel ja sügisel.

Mürgisus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pikka aega peeti tavavahelikku söögiseeneks. Nüüd on tõestatud tavavaheliku mürgisus. Vahelikumürgistus tekib tavavahelikus leiduvate kehavõõraste antigeenide toimel. Antigeenid võivad põhjustada immuunkehade teket ja raskeid immuunpatoloogilisi muutusi inimkehas[2]. Mõnedel andmetel sisaldab tavavahelik veel ka mürgist muskariini[2].

Tavavaheliku mürgistused on põhjustanud Euroopas mitmeid surmajuhtumeid[3]. Tavavaheliku mürk moodustab inimese veres antikehi, mis hävitavad punaliblesid[3]. See immuunhemolüütiline aneemia on võrreldav allergiaga[3]. Tavavaheliku mürgistuse peiteaeg on tunnist kuni paari aastani. Tavavaheliku muudab ohtlikuks see, et mürgid ei eraldu väljaheidetena, vaid need kogunevad organismi. Tavavahelik ei ole tegelikult mürgine, vaid põhjustab vereliblede kokkukleepumist. Inimesed võivad seenele reageerida erinevalt. Söömine võib lõppeda surmaga. Kupatamine ei muuda tavavahelikku ohutuks[3].


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Niitla, T., Jeletsky, E., Korzets, V. Korilase käsiraamat, Nõiaraamat, 2004, lk 70
  2. 2,0 2,1 http://www.loodusmuuseum.ee/big_imgs/seened/i_tavavahelik.htm
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 http://www.vet.agri.ee/static/files/878.Murgiseened.pdf

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]