Tartu jesuiitide seminar

Allikas: Vikipeedia

Tartu jesuiitide seminar (ladina keeles Collegium Derpatense[viide?]) oli Tartus Poola võimu ajal tegutsenud õppeasutus. Seminar loodi Tartu jesuiitide kolleegiumi juurde 1585. aastal, et valmistada jesuiitidele ette tõlke misjonitööks.[1]

1583. aasta märtsikuu saabusid Tartusse Jesuiitide ordu Poola orduprovintsiaali Giovanni Paolo Campana juhtimisel jesuiidipaatrid Theodor Havkenscheid, Thomas Busaeus, Valentin Hengelius ja Johannes Ambrosius Völcker ning kaks ilmikvenda - Johannes Strunk ja Stepan Braun, Hollandist pärit paater Busaeusest saigi Tartu jesuiitide juht[2].

Jesuiitide seminari hoone, mille tegutses alumisel korrusel tegutses ilmselt triviaalkool, mis oli mõeldud Ingeri, eesti ja läti soost poiste jaoks, asukoht endise Maarja kiriku ümbruses on ebaselge, kuna Tartu tänavaid on just sellel kohal ümber projekteeritud. Kunagine Maarja tänav (Väike Maarja Ja Suur Maarja) ja sellega ristuv väiksem, samuti kadunud tänavake on nähtavad vaid 17. sajandi keskpaigast pärineval, Georg Schwengelli koostatud vanimal Tartu plaanil. Maja võis paikneda umbes praeguse Tartu Ülikooli peahoone lõunatiiva läänepoolse osa kohal.

Tõlkide seminarist kujunes 16. sajandi lõpul ilmselt preestrite seminar.[3]

Seminar tegutses aastail 1585–1600 ja 1615–1625. Antonio Possevino jõudis Tartusse 1585. aasta hilissuvel ning Possevino töötas välja seminari õppetöö põhikorra ja kasvatuse reeglid. 1585. aasta augustis oli seminaris 10 õpilast, kellest kaks noormeest oli Antonio Possevino toonud kaasa Vilniuse seminarist ja kaheksa õpilast pärinesid Liivimaalt, neist 2 või 3 olid sakslased, ülejäänud ilmselt eestlased[4]. 1585. aasta hilissügisel reisis Possevino veel kord Tartusse, saatjaiks neli uut kasvandikku tõlkide seminari jaoks.

1600. aasta detsembriks, kui Södermanlandi hertsog Karl Rootsi-Poola sõjas Tartu ümber piiras olid gümnaasiumi õppejõud ja kõik õpilased Tartust läheneva sõja kartusel lahkunud. Tartu hõivamisel laskis hertsog Karl 1601. aastal linna jäänud jesuiidid (sh Johannes Esto) vangistada ning Rootsi saata. 1603. aastal, kui Rzeczpospolita väed Tartu tagasi vallutasid, jätkas jesuiitide taas tõlkide seminar, mille juhiks sai arstina tuntud jesuiit paater Wilhelm Buccius.

1622. aastal trükiti Braunsbergis (praegu Poola linn Braniewo, esimene lõunaeestimurdelist teksti sisaldav säilinud teos[5], Agenda Parva. Raamat oli kirjutatud Liivimaa preestritele[5]. Raamatus on katoliku liturgia juures vajalikke lauseid läti, eesti, poola ja saksa keeles[5].

1625. aasta augustis kapituleerus Tartu rootslastele ja jesuiitide tegevus Tartus lõppes.

Rootsi ajal asutati Tartusse gümnaasium, mis avati 13. oktoobril 1630 majas, kus Poola ajal oli asunud jesuiitide kolleegium. Kui gümnaasium ülikooliks muudeti, jäi selle kasutusse kolleegiumihoone[6]. 1642. aastast oli ülikooli kasutuses Academia Gustaviana hoone Jaani tänav 8.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]