Lõhnav neitsikummel

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tanacetum parthenium)
Lõhnav neitsikummel

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Astrilaadsed Asterales
Sugukond Korvõielised Asteraceae
Perekond Soolikarohi (Tanacetum)
Liik Lõhnav neitsikummel
Binaarne nimetus
Tanacetum parthenium
(L.) Sch.Bip.
Sünonüümid
  • Chrysanthemum parthenium (L.) Bernh.
  • Leucanthemum parthenium (L.) Gren. et Godron
  • Pyrethrum parthenium (L.) Sm.

Lõhnav neitsikummel (Tanacetum parthenium) ehk lõhnav püreeter on korvõieliste sugukonda soolikarohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Taime kõrgus on 60–120 cm. Valged, kollase südamikuga õied puhkevad juulis-augustis. Lehed meenutavad härjasilma lehti.

Levila ja kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Algne levila on Balkani poolsaar, Anatoolia ja Kaukasuse mäestik. Tänu kultiveerimisele on taim nüüdseks levinud kõikjale Euroopas, Põhja-Ameerikasse ning Tšiilisse. Eelistab kuivemat, hästi vettläbilaskvat pinnast.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Ravimina[1][muuda | muuda lähteteksti]

Botaanik John Gerard soovitas kasutada lõhnavat neitsikummelist "peapöörituse ja uimasuse" raviks. 17. sajandil soovitas Culpeper kasutada taime peavalu ja külmetusnähtude leevendamiseks. 18. sajandi lõpus kasutati lõhnavat neitsikummelit oopiumisõltuvusest võõrutamise nähtude leevendamiseks. Tänapäeval valmistatakse neitsikummelist peavaluravimeid.[2]

Käesoleval ajal peab droog Euroopa farmakopöa nõuete kohaselt sisaldama vähemalt 0,2% partenoliidi.[3]

Ohud ja vastunäidustused[muuda | muuda lähteteksti]

Lõhnav neitsikummel võib raseduse ajal lootele tugevat farmakoloogilist toimet avaldada, põhjustades nurisünnitusi.[4]

Homöopaatias[muuda | muuda lähteteksti]

Lõhnav neitsikummel on homöopaatias kasutusel ematinktuuri valmistamisel ja lahjenduses D1 (esimene detsimaallahjendus – 1 osa ematinktuuri ja 9 osa lahjendajat).[5]

Ilutaimena[muuda | muuda lähteteksti]

Meie kliimas kasvatatakse üheaastasena. Madalad sordid sobivad ideaalselt peenra ääriseks, õuevaasidesse, rõdukastidesse. Lõikelillena säilivad kaua värsked.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Ravimina määratletud raviomadustega ainete ja taimede nimekiri". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. mai 2014. Vaadatud 7. mail 2014.
  2. McVicar. J., "Suuri yrttikirja", WSO, 2004
  3. Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 892–893, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  4. Tatjana Brilene, Anu Hedman, Anne Kirss, Anneli Kullamaa, Janika Kõrv, Kersti Oselin, Karin Otter, Tiina Ristimäe, Piret Visnapuu, "Rasedate farmakoteraapia", kirjastus Medicina, lk 115, 2007, ISBN 978 9985 829 82 0
  5. A.Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 892–893, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]