Tallinna kõrghooned

Allikas: Vikipeedia
Täienda Artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet.
Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust.
Raekoda, taamal südalinna kõrghooned

Tallinna kõrghooned on vähemalt 45 meetrit ja 15 korrust ning kuni 124 meetrit ja 35 korrust kõrged kaasaegsed inimesi teenindavad hooned Eestimaa ärikeskuses Tallinnas. Eesti pealinnas käsitletakse pilvelõhkujatena vaid üle 124-meetrikõrguseid hooneid. Kaugelt vaadeldes on need ühed põhilised Tallinna linnapanoraami silmapaistvat vertikaalsust kujundavad ehitised, seda küllaltki lamedal Harjumaa aluspinnamaastikul. Oluline on märkida, et Eestis loetakse korruseid maa-pinnast alates.

Hoolimata kaasaegsest kõrgusest võib tornistiku hulka arvata igat vanalinna katuseviilude vahel paiknevat kesk- ja uusaegset torni. Need omavad enamasti mälestusmärgilist tähendust tollasest pinevast elust, seda seoses erinevate varasemate ajastute väljenduse, omapära ning ajalookultuuriliste erinevustega. Siinkohal on väljatoodud raekoja ja üheteistkümne pühakoja kõrgusesse pürgivad teravad ja salevad tornid või ümaramad kuplid. Lisaks on loendatavad 25 all-linna müüri- või väravatorni ja 3 Toompea klindisaare losslinnuse nurgatorni praegusel kujul, vastavalt kõigist 48st ja 21st ehk kokku 69sest kunagisest ajaloolisest hulgast. Kuna tänapäeval peab vanalinna silueti vaadeldavus säilima, siis sellest tulenevalt ei ole lubatud projekteerida uusi kõrghooneid vanalinna vaadet segavatesse kohtadesse või vaatekoridoridesse ega ka vanalinna enda UNESCO maailmapärandi (World Heritage List) kaitsetsooni.

Liigitus nimetus meetreid korruseid
Ülikõrge pilvelõhkujad 124>... 35>...
Kõrge kõrghooned 45–124 15–35
Poolkõrge poolkõrghooned 28–45 9–14
Keskmine kõrgemad majad 16–28 5–8
Madal madalamad majad ...>16 ...>4

UNESCO-vööndis asuvatele arvukatele tornitippudele lisaks kõrguvad umbes kilomeetri kaugusel südalinnas ehk moodsas kommertskeskuse tuumikus (ingliskeelselt city) kolmteist modernset ja postmodernset kõrghoonet. Esimestena valmisid Viru ja Olümpia hotellid sügaval NSV Liidu okupatsiooni ajal, 1972. ja 1980. aastal. Kesklinna loomulikult suure asustustiheduse kõrval tekkisid kõrgemad kommunaalsed hoonekogumid ka magalarajoonidesse Õismäele, Mustamäele ja Lasnamäele. Taasiseseisvunult ehitati majandus- ja ehitusbuumiaegselt enamus praeguseid kõrghooneid aastatel 1999–2007. Lisaks asuvad uuemad kõrghooned veel Rocca al Mares, Pärnu maanteel, Pirital ja Sikupillis. Pärast kriisiperioodi hakkas kinnisvaraline tõusuaeg uuesti ilminguid näitama aastal 2013. Siit tulenevalt on linnapildis märgata uute ehitusprojektide realiseerimist. Hetkel on kesklinnas kerkimas kaks kõrghoonet ning üks poolkõrghoone.

Pirita Kloostrimetsas asuv teletorn on kõrgeim hoone Eestis, ületades absoluutkõrguselt ehk kõrguselt merepinnast isegi Suurt Munamäge. Enda kõrguselt võiks ta olla pilvelõhkuja, kuid hoonestruktuuri erisuse tõttu teda sinna alla ei liigitata. Temast sai 1. jaanuaril 2013 Maailma Suursuguste Tornide Föderatsiooni (WFGT) 40. liige ja ta on ühtlasi Põhja-Euroopa kõrgeim rahvale avatud hoone[1]. Kõrgeim platvorm, kuhu inimene Eestis saab pääseda on Iru soojuselektrijaama korstna ots (kõrgus 202,4 meetrit maapinnast), kuigi üles-saamine on väikese liftiga võimaldatud vajadusel vaid töölistele.

Oleviste kirik olevat aastatel 1549–1625, enda tollase 159-meetrise kõrgusega, olnud meremärgina kõrgeim hoone maailmas, ületades ainukesena Giza püramiide Egiptuses. Hilisemalt omistatud nii-nimetatud tiitel tulenes pärast Lincolni katedraali torni kokkuvarisemist ja kadus, kui välgulöögi tagajärjel hävis samuti ka siinse kiriku tornikiiver, mida hiljem enam enda endises kõrguses ei taastatud.

Perspektiivsed asukohad:
  • Maakri kõrghoonete piirkond
  • Sossi kõrghoonete piirkond
  • Katleri kõrghoonete piirkond
  • Tondiraba kõrghoonete piirkond
  • Endla kõrghoonete piirkond
  • Kitseküla kõrghoonete piirkond
  • Järvevana kõrghoonete piirkond
  • Järve kõrghoonete piirkond
  • Sääse kõrghoonete piirkond
  • Sääse II kõrghoonete piirkond
  • Haabersti kõrghoonete piirkond
  • Sitsi kõrghoonete piirkond
TOP-10
1 Teletorn
2 Oleviste kirik
3 Swissôteli hotell
4 Tornimäe 7 elamu
5 Niguliste kirik
6 Radissoni hotell
7 Ühispanga peakontor
8 Olümpia hotell
9 City Plaza büroohoone
10 Viru hotell

The high-rise buildings of the Estonia's capital city — Tallinn.

Tallinna ja Maardu kõrgehitiste loend[muuda | redigeeri lähteteksti]

m K Nimi või teisel juhul aadress algus valmis uuendus Kommentaar Merepinnast
1 314,00 23 Teletorn 1975 1980 2012 338,0
2 202,40 Iru soojuselektrijaam ? ?
3 123,70 Oleviste kirik 1267 1436-1450 1931 gootistiilis kiiver
4
5
117,00
116,98
30
30
Swissôtel Tallinn
Tornimäe 7
2004
2004
2007
2006
134,0
+ 110,00 30 Maakri 19/21 2014 2016 ehitamisel[2]
6 104,80 Niguliste kirikmuuseum 1230 1405-1420 1984 barokkstiilis kiiver
7 104,80 25 Radisson Blu Sky Hotel 1999 2001
8 94,40 24 SEB Eesti Ühispank 1997 1999
9 87,0? Kultuurikatel 1860 1948
10 84,00 26 Radisson Blu Hotel Olümpia 1974 1980 108,0
11 78,00 23 City Plaza 2002 2004
12 74,0? 23 Sokos Viru Hotell koos Viru Keskusega 1966 1972
13 69,00 Maarjamaa peakirik ehk toomkirik 1219 1430-1460 1779 barokkstiilis kiiver
14 64,00 Raekoja hoone 1322 1402-1404 ? barokkstiilis kiiver
15 65,00 16 Rocca Al Mare Büroohoone 2008 2009
16 64,10 20 Maakri Maja 2002 2003
17 60,0? Muuga sadama viljahoidla ? ?
18 59,20 Kaarli kirik 1458 1862-1882 ?
19 56,00 Nevski katedraal 1894 1894-1901 ?
20  ? 16 Lelle 24 2013 2015
21 55,60 16 Osten Tor 2004 2006
+ 55,00 16 Eesti Telekom ? ? heaks kiidetud
22 55,00 16 Pirita tee 26f 2002 2003
23 55,00 14 Fahle Maja 2004 2006
24 54,20 14 Nordea Maja 2007 2009
+ 53,10 15 Novira Plaza 2014 2016 ehitamisel
25 53,20 Pühavaimu kirik 1301 1375-1380 ?
26 52,40 14 Kentmanni 6 2007 2014
27
28
52,00
52,0?
14
14?
Ministeeriumite Ühishoone I
Ministeeriumite Ühishoone II
2015
2015
2017
2015
28 52,00 14 Postimehe Maja 1999 2000
29 52,00 Jaani kirik 1862 1862-1867 ?
30 50,50 14 Delta Plaza 2007 2008
31  ? 14 Lelle 22 2013 2015
32 50,00 17 Sõpruse puiestee 222 ? 1991
33 50,00 17 Kalevipoja põik 10 ? 1989
34 50,00 17 Pinna 19 ? ?
35 50,00 17 Koorti 18 ? ?
36 47,00 17 Paldiski maantee 153 ? 1982
37 47,00 17 Paldiski maantee 149 ? 1982
38 47,00 17 Paldiski maantee 147 ? ?
39 47,00 17 Õismäe tee 173 ? 1981
40 47,00 17 Õismäe tee 134 ? 1980
41 47,00 17 Õismäe tee 112 ? 1980
42 47,00 17 Õismäe tee 90 ? 1979
43 47,00 17 Õismäe tee 68 ? 1978
44 47,00 17 Õismäe tee 48 ? 1979
45 47,00 17 Õismäe tee 10 ? 1979
46 47,00 17 Ehitajate tee 115 ? 1983
47 47,00 17 Ehitajate tee 113 ? 1984
48 47,00 17 Ehitajate tee 111 ? 1984
49 47,00 17 Sinimäe 11 ? 1991
50 47,00 17 Sinimäe 7 ? 1990
51 47,00 17 Sinimäe 5 ? 1988
52 47,00 17 Sinimäe 3 ? 1990
53 47,00 17 Ümera 60 ? 1987
54 47,00 17 Ümera 54 ? 1987
55 47,00 17 Kivila 3 ? 1985
56 47,00 17 Kivila 1 ? 1985
57 47,00 17 Virbi 7 ? 1985
58 47,00 17 Vikerlase 24 ? 1986
59 46,00 16 Tammsaare tee 139 ? 1981
60 46,00 13 Euroxi Maja ? 2002 66,2
61 45,00 15 Virbi 4 ? 1989
62 45,00 13 PERHi Mustamäe Korpus ? 1979 2011
+ 44,90 13 Hilton Hotel Tallinn koos Olympic Casinoga 1969 1970 2016 endine lammutatud Kungla Hotell; siinsete parameetrite alampiir
63 44,00 Mihkli klooster 1249 1249-1400 renoveeritud aastatel 1725–1732, 1827–1833, 1999–2010
64  ? Tuletõrjemuuseum 1936 1939
65 29,00 Nikolai kirik ? 1822-1827 ?
66 22,00 Peeter-Pauli kirik ? 1841-1844 1924
67 25,50 Tuletõrjemaja 1871 1872
x 31,5~ Katariina klooster 1246 ? ? tänaseks on säilinud läänesein ja osa lõunamüürist
1)
2)
3)
45,6
32,0~
28,0~
Pikk Hermann
Noolteritaja ehk Pilstickeri kindlustorn
Maakroon ehk Landskrone kindlustorn
1360
?
?
1370
?
?
?
?
?
1) Toompea losslinnus-kindluse esindustorn edelanurgas
2) ripptorn loodenurgal
3) Hermanniga kunagi ühekõrgune torn kirdenurgas
4) 44,0~ Kiek in de Kök'i suurtükitorn 1475 1483 ?
5) 41,0~ Loewenschede müüritorn ? ? ?
6) 39,0~ Grusbeke-tagune müüritorn ? ? ?
7) 39,0~ Kuldjala müüritorn ? ? ?
8) 39,0~ Nunna müüritorn 1311 1320 ?
9) 37,0~ Köismäe müüritorn 1360 ? 1436–37
10) 34,0~ Eppingi müüritorn ? ? ?
11) 33,0~ Plate müüritorn ? ? ?
12) 33,0~ Munkadetagune müüritorn ? ? 2005
13) 32,0~ Hellemani müüritorn ? ? 2005
14) 32,0~ Stoltingi müüritorn ? ? ?
15) 31,0~ Lühikese jala väravatorn ? ? ?
16) 30,0~ Pika jala väravatorn ? ? ?
17) 30,0~ Neitsi ehk Megede müüritorn 1360 1370 ?
18) 27,0~ Assauwe müüritorn 1370 1380 ?
19) 25,0~ Hattorpe-tagune müüritorn ? ? ?
20) 25,0~ Nunnadetagune müüritorn ? ? ? sadultorn
21) 23,0~ Talli müüritorn ? ? ? Visby eeskuju matkiv sadultorn
22) 21,6 Bremeni müüritorn ? ? 1957–59
23) 20,0~ Sauna müüritorn ? ? ? sadultorn
24)
25)
18,0~
17,0~
Paks Margareeta suurtükitorn
Suure Rannavärava eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
26) 17,0~ Hinke müüritorn ? ? ? kehand säilinud
27)
28)
16,0~
16,0~
Viru eesväravatorn
Viru eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
29) ? Saunatagune müüritorn ? ? ? osaliselt säilinud
30) ? Lippe ehk Tullemani müüritorn ? ? ? osaliselt säilinud
31) ? Kitse müüritorn ? ? ? säilinud alaosa kehand naaberehitistes
32) ? Renteni müüritorn ? ? ? säilinud alaosa kehand naaberehitises
33) 5,5~ Wulfardi-tagune müüritorn ? ? ? säilinud alaosa kehand
34) ? Vana vene kiriku juures asunud müüritorn ? ? ? lammutatud
35) ? Kuradi ehk Duveli müüritorn ? ? ? lammutati 1882. aastal
36) 18,0~ Lurenburgi müüritorn 1538 1554 ? lammutati 1767. aastal
37) 16,5~ Seegitagune müüritorn 1450 ? ? lammutati 19. sajandil
38) ? Sadama vahitorn ? ? ? lammutatud
39) ? Püssirohutorn ? ? ? lammutatud
40) ? Väikese Rannavärava väravatorn ? ? ? lammutatud
41) ? Suure Rannavärava peaväravatorn ? ? ? lammutatud
42)
43)
44)
?
?
?
Nunna peaväravatorn
Nunna eesväravatorn
Nunna eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
lammutatud
45)
46)
47)
?
?
?
Karja peaväravatorn
Karja eesväravatorn
Karja eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
lammutatud
48)
49)
50)
?
?
?
Harju peaväravatorn
Harju eesväravatorn
Harju eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
lammutatud
51) ? Viru peaväravatorn ? ? ? lammutatud
52)
53)
?
?
Väike-Ordulinnuse kindlustorn Stür den Kerl
Väike-Ordulinnuse eeskaitseala väravatorn
1371
?
?
?
?
?
lammutati enamasti aastatel 1767–1773, lõplikult 1930ndate lõpus
lammutatud
54)
55)
56)
57)
58)
59)
60)
61)
62)
63)
64)
65)
66)
67)
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
Suur-Ordulinnuse kaitsemüüritorn
Suur-Ordulinnuse kaitsemüüritorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse toomväravatorn ehk Kellatorn
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
68)
69)
?
?
Roosikrantsi suurtükitorn
Ordulinnuse eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
x 62,9 16 Art Plaza 2011 2014 loobutud
  • Rk(m) – kõrgus maapinnast meetrites, ehk reaalkõrgus
  • Ak(m) – kõrgus merepinnast meetrites, ehk absoluutkõrgus
  • punakas taust – vanalinna kaitsetsooni kõrgemad tornitipud ja kaitsetornid
  • sinakas taust – kesk- ja südalinna kõrgemad elu- ja büroohooned
  • rohekas taust – äärelinnade kõrghooned
  • kollakas taust – ülejäänud industriaalselt või munitsipaalselt kõrgemad hooned, ka sateliitpiirkondades

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna linnapanoraam ehk NSV Liidu okupatsiooni ajal nii-öeldud "kilubarbi silueti vaade" on üks paremini väljajoonistatud hoonetekogumeid Põhja- ja Baltimaades ning Läänemere regioonis. Eesti pealinnale lähimad ja suuremad linnakeskused asuvad Helsingis (83 km kaugusel) ja Riias (279 km), Peterburis (318 km) ja Stockholmis (379 km). Kõrgemad hoonetekogumid asuvad aga Varssavi (835 km) ning Moskva (868 km) suurlinnades. Lähim kohalik mainimisväärt linnakeskus paikneb Tartus 185 kilomeetri kaugusel. Sealt võib näitena välja tuua Tigutorni ja AHHAA ning Emajõe ja Tasku keskust.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]