Tallinna kõrghooned

Allikas: Vikipeedia
Täienda Artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet.
Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust.
Raekoda südalinna kõrghoonete taustal

Tallinna kõrghooned on vähemalt 45 meetrit ja 15 korrust ning kuni 124 meetrit ja 35 korrust kõrged kaasaegsed inimesi teenindavad hooned Eestimaa ärikeskuses Tallinnas. Eesti pealinnas käsitletakse pilvelõhkujatena vaid üle 124-meetrikõrguseid hooneid. Kaugelt vaadeldes on need ühed põhilised Tallinna linnapanoraami silmapaistvat vertikaalsust kujundavad ehitised, seda küllaltki lamedal Harjumaa aluspinnamaastikul. Oluline on märkida, et Eestis loetakse korruseid maa-pinnast alates.

Hoolimata kaasaegsest kõrgusest võib tornistiku hulka arvata igat vanalinna katuseviilude vahel paiknevat kesk- ja uusaegset torni. Need omavad enamasti mälestusmärgilist tähendust tollasest pinevast elust, seda seoses erinevate varasemate ajastute väljenduse, omapära ning ajalookultuuriliste erinevustega. Siinkohal on väljatoodud raekoja ja üheteistkümne pühakoja kõrgusesse pürgivad teravad ja salevad tornid või ümaramad kuplid. Lisaks on loendatavad 25 all-linna müüri- või väravatorni ja 3 Toompea klindisaare losslinnuse nurgatorni praegusel kujul, vastavalt kõigist 48st ja 21st ehk kokku 69sest kunagisest ajaloolisest hulgast. Kuna tänapäeval peab vanalinna silueti vaadeldavus säilima, siis sellest tulenevalt ei ole lubatud projekteerida uusi kõrghooneid vanalinna vaadet segavatesse kohtadesse või vaatekoridoridesse ega ka vanalinna enda UNESCO maailmapärandi (World Heritage List) kaitsetsooni.

Liigitus nimetus meetreid korruseid
Ülikõrge pilvelõhkujad 124>... 35>...
Kõrge kõrghooned 45–124 15–35
Poolkõrge poolkõrghooned 28–45 9–14
Keskmine kõrgemad majad 16–28 5–8
Madal madalamad majad ...>16 ...>4

UNESCO-vööndis asuvatele arvukatele tornitippudele lisaks kõrguvad umbes kilomeetri kaugusel südalinnas ehk moodsas kommertskeskuse tuumikus (ingliskeelselt city) kolmteist modernset ja postmodernset kõrghoonet. Esimestena valmisid Viru ja Olümpia hotellid sügaval NSV Liidu okupatsiooni ajal, 1972. ja 1980. aastal. Kesklinna loomulikult suure asustustiheduse kõrval tekkisid kõrgemad kommunaalsed hoonekogumid ka magalarajoonidesse Õismäele, Mustamäele ja Lasnamäele. Taasiseseisvunult ehitati majandus- ja ehitusbuumiaegselt enamus praeguseid kõrghooneid aastatel 1999–2007. Lisaks asuvad uuemad kõrghooned veel Rocca al Mares, Pärnu maanteel, Pirital ja Sikupillis. Pärast kriisiperioodi hakkas kinnisvaraline tõusuaeg uuesti ilminguid näitama aastal 2013. Siit tulenevalt on linnapildis märgata uute ehitusprojektide realiseerimist. Hetkel on kesklinnas kerkimas kaks kõrghoonet ning üks poolkõrghoone.

Pirita Kloostrimetsas asuv teletorn on kõrgeim hoone Eestis, ületades absoluutkõrguselt ehk kõrguselt merepinnast isegi Suurt Munamäge. Enda kõrguselt võiks ta olla pilvelõhkuja, kuid hoonestruktuuri erisuse tõttu teda sinna alla ei liigitata. Temast sai 1. jaanuaril 2013 Maailma Suursuguste Tornide Föderatsiooni (WFGT) 40. liige ja ta on ühtlasi Põhja-Euroopa kõrgeim rahvale avatud hoone[1]. Kõrgeim platvorm, kuhu inimene Eestis saab pääseda on Iru soojuselektrijaama korstna ots (kõrgus 202,4 meetrit maapinnast), kuigi üles-saamine on väikese liftiga võimaldatud vajadusel vaid töölistele.

Oleviste kirik olevat aastatel 1549–1625, enda tollase 159-meetrise kõrgusega, olnud meremärgina kõrgeim hoone maailmas, ületades ainukesena Giza püramiide Egiptuses. Hilisemalt omistatud nii-nimetatud tiitel tulenes pärast Lincolni katedraali torni kokkuvarisemist ja kadus, kui välgulöögi tagajärjel hävis samuti ka siinse kiriku tornikiiver, mida hiljem enam enda endises kõrguses ei taastatud.

Perspektiivsed asukohad:
  • Maakri kõrghoonete piirkond
  • Sossi kõrghoonete piirkond
  • Katleri kõrghoonete piirkond
  • Tondiraba kõrghoonete piirkond
  • Endla kõrghoonete piirkond
  • Kitseküla kõrghoonete piirkond
  • Järvevana kõrghoonete piirkond
  • Järve kõrghoonete piirkond
  • Sääse kõrghoonete piirkond
  • Sääse II kõrghoonete piirkond
  • Haabersti kõrghoonete piirkond
  • Sitsi kõrghoonete piirkond
TOP-10
1 Teletorn
2 Oleviste kirik
3 Swissôteli hotell
4 Tornimäe 7 elamu
5 Niguliste kirik
6 Radissoni hotell
7 Ühispanga peakontor
8 Olümpia hotell
9 City Plaza büroohoone
10 Viru hotell

The high-rise buildings of the Estonia's capital city — Tallinn.

Vanalinna kaitsetsooni kõrgemad tornitipud ja kaitsetornid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rk(m) Nimi või teisel juhul aadress rajati või mainiti ehitati praegusel kujul uuendati Kommentaar Ak(m)
1 123,7 Oleviste kirik 1267 1436-1450 1931 gootistiilis kiiver
2 104,8 Niguliste kirikmuuseum 1230 1405-1420 1984 barokkstiilis kiiver
3 69,0~ Maarjamaa peakirik ehk toomkirik 1219 1430-1460 1779 barokkstiilis kiiver
4 64,0 Raekoja hoone 1322 1402-1404 ? barokkstiilis kiiver
5 59,2 Kaarli kirik 1458 1862-1882 ?
6 56,0~ Nevski katedraal 1894 1894-1901 ?
7 53,2 Pühavaimu kirik 1301 1375-1380 ?
8 52,0~ Jaani kirik 1862 1862-1867 ?
9 44,0~ Mihkli klooster 1249 1249-1400 renoveeritud aastatel 1725–1732, 1827–1833, 1999–2010
10 29,0~ Nikolai kirik ? 1822-1827 ?
11 22,0~ Peeter-Pauli kirik ? 1841-1844 1924
12 31,5~ Katariina klooster 1246 ? ? tänaseks on säilinud läänesein ja osa lõunamüürist
1)
2)
3)
45,6
32,0~
28,0~
Pikk Hermann
Noolteritaja ehk Pilstickeri kindlustorn
Maakroon ehk Landskrone kindlustorn
1360
?
?
1370
?
?
?
?
?
1) Toompea losslinnus-kindluse esindustorn edelanurgas
2) ripptorn loodenurgal
3) Hermanniga kunagi ühekõrgune torn kirdenurgas
4) 44,0~ Kiek in de Kök'i suurtükitorn 1475 1483 ?
5) 41,0~ Loewenschede müüritorn ? ? ?
6) 39,0~ Grusbeke-tagune müüritorn ? ? ?
7) 39,0~ Kuldjala müüritorn ? ? ?
8) 39,0~ Nunna müüritorn 1311 1320 ?
9) 37,0~ Köismäe müüritorn 1360 ? 1436–37
10) 34,0~ Eppingi müüritorn ? ? ?
11) 33,0~ Plate müüritorn ? ? ?
12) 33,0~ Munkadetagune müüritorn ? ? 2005
13) 32,0~ Hellemani müüritorn ? ? 2005
14) 32,0~ Stoltingi müüritorn ? ? ?
15) 31,0~ Lühikese jala väravatorn ? ? ?
16) 30,0~ Pika jala väravatorn ? ? ?
17) 30,0~ Neitsi ehk Megede müüritorn 1360 1370 ?
18) 27,0~ Assauwe müüritorn 1370 1380 ?
19) 25,0~ Hattorpe-tagune müüritorn ? ? ?
20) 25,0~ Nunnadetagune müüritorn ? ? ? sadultorn
21) 23,0~ Talli müüritorn ? ? ? Visby eeskuju matkiv sadultorn
22) 21,6 Bremeni müüritorn ? ? 1957–59
23) 20,0~ Sauna müüritorn ? ? ? sadultorn
24)
25)
18,0~
17,0~
Paks Margareeta suurtükitorn
Suure Rannavärava eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
26) 17,0~ Hinke müüritorn ? ? ? kehand säilinud
27)
28)
16,0~
16,0~
Viru eesväravatorn
Viru eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
29) ? Saunatagune müüritorn ? ? ? osaliselt säilinud
30) ? Lippe ehk Tullemani müüritorn ? ? ? osaliselt säilinud
31) ? Kitse müüritorn ? ? ? säilinud alaosa kehand naaberehitistes
32) ? Renteni müüritorn ? ? ? säilinud alaosa kehand naaberehitises
33) 5,5~ Wulfardi-tagune müüritorn ? ? ? säilinud alaosa kehand
34) ? Vana vene kiriku juures asunud müüritorn ? ? ? lammutatud
35) ? Kuradi ehk Duveli müüritorn ? ? ? lammutati 1882. aastal
36) 18,0~ Lurenburgi müüritorn 1538 1554 ? lammutati 1767. aastal
37) 16,5~ Seegitagune müüritorn 1450 ? ? lammutati 19. sajandil
38) ? Sadama vahitorn ? ? ? lammutatud
39) ? Püssirohutorn ? ? ? lammutatud
40) ? Väikese Rannavärava väravatorn ? ? ? lammutatud
41) ? Suure Rannavärava peaväravatorn ? ? ? lammutatud
42)
43)
44)
?
?
?
Nunna peaväravatorn
Nunna eesväravatorn
Nunna eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
lammutatud
45)
46)
47)
?
?
?
Karja peaväravatorn
Karja eesväravatorn
Karja eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
lammutatud
48)
49)
50)
?
?
?
Harju peaväravatorn
Harju eesväravatorn
Harju eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
lammutatud
51) ? Viru peaväravatorn ? ? ? lammutatud
52)
53)
?
?
Väike-Ordulinnuse kindlustorn Stür den Kerl
Väike-Ordulinnuse eeskaitseala väravatorn
1371
?
?
?
?
?
lammutati enamasti aastatel 1767–1773, lõplikult 1930ndate lõpus
lammutatud
54)
55)
56)
57)
58)
59)
60)
61)
62)
63)
64)
65)
66)
67)
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
Suur-Ordulinnuse kaitsemüüritorn
Suur-Ordulinnuse kaitsemüüritorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse toomväravatorn ehk Kellatorn
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
68)
69)
?
?
Roosikrantsi suurtükitorn
Ordulinnuse eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
  • Rk(m) – kõrgus maapinnast meetrites, ehk reaalkõrgus
  • Ak(m) – kõrgus merepinnast meetrites, ehk absoluutkõrgus

Kesk- ja südalinna kõrgemad elu- ja büroohooned[muuda | redigeeri lähteteksti]

m K Nimi või teisel juhul aadress algus valmis uuendus Kommentaar Merepinnast
1
2
117,00
116,98
30
30
Swissôtel Tallinn
Tornimäe 7
2004
2004
2007
2006
+ 110,00 30 Maakri 19/21 2014 2016 ehitamisel[2]
3 104,8 25 Radisson Blu Sky Hotel 1999 2001
4 94,5 24 SEB Eesti Ühispank 1997 1999
5 84,0 26 Radisson Blu Hotel Olümpia 1974 1980
6 78,0 23 City Plaza 2002 2004
7 74,0? 23 Sokos Viru Hotell koos Viru Keskusega 1966 1972
8 71,5 20 Maakri Maja 2002 2003
9  ? 16 Lelle 24 2013 2015
10 55,6 16 Osten Tor 2004 2006
11 55,0 16 Pirita tee 26f 2002 2003
12 55,0 14 Fahle Maja 2004 2006
13 54,2 14 Nordea Maja 2007 2009
+ 53,1 15 Novira Plaza 2014 2016 ehitamisel
14 52,4 14 Kentmanni 6 2007 2014
15 52,0 14 Ministeeriumite Ühishoone 2015 2017
16 52,0 14 Postimehe Maja 1999 2000
17  ? 14 Lelle 22 2013 2015
+ 44,9 13 Hilton Hotel Tallinn koos Olympic Casinoga 1969 1970 2016 endine lammutatud Kungla Hotell; siinsete parameetrite alampiir
x 62,9 16 Art Plaza 2011 2014 loobutud

Äärelinnade kõrgemad ehitised[muuda | redigeeri lähteteksti]

m K Nimi või teisel juhul aadress algus valmis uuendus Kommentaar Absoluutkõrgus
1 314,00 23 Teletorn 1975 1980 2012 338,00
2 65,0 16 Rocca Al Mare Büroohoone 2008 2009
3 50,0 17 Sõpruse puiestee 222 ? 1991
4 50,0 17 Kalevipoja põik 10 ? 1989
5 50,0 17 Pinna 19 ? ?
6 50,0 17 Koorti 18 ? ?
7 47,0 17 Paldiski maantee 153 ? 1982
8 47,0 17 Paldiski maantee 149 ? 1982
9 47,0 17 Paldiski maantee 147 ? ?
10 47,0 17 Õismäe tee 173 ? 1981
11 47,0 17 Õismäe tee 134 ? 1980
12 47,0 17 Õismäe tee 112 ? 1980
13 47,0 17 Õismäe tee 90 ? 1979
14 47,0 17 Õismäe tee 68 ? 1978
15 47,0 17 Õismäe tee 48 ? 1979
16 47,0 17 Õismäe tee 10 ? 1979
17 47,0 17 Ehitajate tee 115 ? 1983
18 47,0 17 Ehitajate tee 113 ? 1984
19 47,0 17 Ehitajate tee 111 ? 1984
20 47,0 17 Sinimäe 11 ? 1991
21 47,0 17 Sinimäe 7 ? 1990
22 47,0 17 Sinimäe 5 ? 1988
23 47,0 17 Sinimäe 3 ? 1990
24 47,0 17 Ümera 60 ? 1987
25 47,0 17 Ümera 54 ? 1987
26 47,0 17 Kivila 3 ? 1985
27 47,0 17 Kivila 1 ? 1985
28 47,0 17 Virbi 7 ? 1985
29 47,0 17 Vikerlase 24 ? 1986
30 46,0 16 Tammsaare tee 139 ? 1981
31 45,0 15 Virbi 4 ? 1989
32 45,0 13 PERHi Mustamäe Korpus ? 1979 2011

Ülejäänud industriaalselt või munitsipaalselt kõrgemad hooned, ka sateliitpiirkondades[muuda | redigeeri lähteteksti]

m Nimi või teisel juhul aadress algus valmis uuendus Kommentaar Merepinnast
1 202,4 Iru soojuselektrijaam ? ?
2 87,0? Kultuurikatel 1860 1948
3 60,0 Muuga sadama viljahoidla ? ?
4  ? Tuletõrjemuuseum 1936 1939
5 25,5? Tuletõrjemaja 1871 1872

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna linnapanoraam ehk NSV Liidu okupatsiooni ajal nii-öeldud "kilubarbi silueti vaade" on üks paremini väljajoonistatud hoonetekogumeid Põhja- ja Baltimaades ning Läänemere regioonis. Eesti pealinnale lähimad ja suuremad linnakeskused asuvad Helsingis (83 km kaugusel) ja Riias (279 km), Peterburis (318 km) ja Stockholmis (379 km). Kõrgemad hoonetekogumid asuvad aga Varssavi (835 km) ning Moskva (868 km) suurlinnades. Lähim kohalik mainimisväärt linnakeskus paikneb Tartus 185 kilomeetri kaugusel. Sealt võib näitena välja tuua Tigutorni ja AHHAA ning Emajõe ja Tasku keskust.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]