Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1918)
| Lühend | Tallinna TSN |
|---|---|
| Asutatud | november 1918 |
| Tegevuse lõpetanud | 17. detsember 1918 |
| Peakorter | Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Tallinn |
| Juhtkond | esimees Richard Vennikas |
Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (Таллиннский Совет рабочих депутатов) oli 1918. aastal moodustatud sovetimeelne esinduskogu.
Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu moodustati 1918. aasta novembris Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni tulemusel ning sellele järgnenud Saksa okupatsioonivägede lahkumise ajal ning seda saatnud töölisstreikide ajal Tallinnas 9.–12. novembril 1918.
1918. aasta novembris Tallinnas toimunud valimiste käigus moodustati 58 töölissaadikust koosnenud saadikute nõukogu, kuhu kuulusid 37 bolševikku (R. Vennikas, Hendrik Allik), 15 parteitut saadikut, 5 sotsiaaldemokraati ja 1 esseer. Tallinna TSN-i esimeheks valiti VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee liige Richard Vennikas.
Tallinna TS Nõukogu esimesel istungil 19. novembril Tallinnas karskusühingu Valjaja ruumides kuulutas Tallinna TSN end kõrgeimaks võimuks Tallinnas ning võttis vastu pöördumise Nõukogude Venemaa valitsuse poole "abi saamiseks ning ühiseks võitluseks ühiste vaenlaste vastu".
Tallinna TS Nõukogu teisel istungil 21. novembril valiti TSN-i 7-liikmeline Täidesaatev Komitee, kuhu kuulusid Richard Vennikas, Jüri Rästas, August Koni, Johannes Kuppar, A. Breivel ja 2 parteitut[1].
Tallinna TSN pöördumist kasutati Nõukogude Venemaa poolt ettekäändena Eesti Vabadussõjas Nõukogude Punaarmee invasiooniks Eestimaale taganevate saksa vägede kannul 28. novembril 1918. aastal[2].
Tallinna TSN-i esindajad osalesid 15. detsembril Tallinnas Estonia teatrihoones toimunud koosolekul, kus Richard Vennikas ja Mihkel Koolmeister nõudsid avalikult Tallinna Nõukogude Punaarmee pealetungi rünnaku tõrjumiseks saabunud Suurbritannia eskaadri lahkumist, Eesti Ajutise Valitsuse tagandamist, nõukogude võimu kehtestamist ja Narvas asutatud Eesti Töörahva Kommuuni tunnistamist.
Enamlased tegid märkimisväärses ulatuses Eesti valitsuse vastast kihutustööd ning planeeriti ka relvastatud vastuhakku. Valitsus sulges ajalehe Kommunist, 17. detsembril 1918 korraldas Tallinna TSN rahutused Tallinnas, mis Eesti Ajutisele Valitsusele lojaalsete omakaitselaste ja kooliõpilaste poolt maha suruti. Samal päeval aeti sovetimeelne ja Eesti iseseisvuse vastane Tallinna TSN laiali ning selle tegevus keelustati.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1905),
- Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu,
- Tallinna Linna Töötava Rahva Saadikute Nõukogu (Tallinna Linna TSN), Tallinna Linna Töötava Rahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee (Tallinna Linna TSN TK) (1940–1941), (1944–1977)
- Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu (Tallinna Linna RSN), Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee (Tallinna Linna RSN TK) (1977–1990)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti Nõukogude Vabariik. 50 aastat Töörahva Kommuuni. Eesti Raamat. Tallinn 1968, lk 112-114
- ↑ ЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА., Большая советская энциклопедия.