Taimsed koekultuurid

Viinapuu in vitro- taimekoekultuur

Taimne koekultuur ehk taimekoekultuur tähendab enamasti katseklaasis kunstlike (sünteetiliste) kloonimismeetodite alusel sobival söötmel kasvatavaid, töödeldavaid, paljundatavaid ja säilitatavaid taime organeid, rakke, rakuosi ja taime koelõike, ka mikrotaimi ehk katseklaasitaimi.

Taimsete koekultuuride mikropaljundamise lähtematerjalina kasutatakse sobivat taime, taimeosa või mikrotaime, kes on kasvatatud nõuetekohaselt ja steriilsetes kasvutingimustes ning peab olema vaba taimekahjustajatest.

Saastunud (aga ka saastumiskahtlusega) taimsed koekultuurid tuleb kas kõrvaldada ja hävitada või vabastada saastajatest kas termotöötluse või meristeemkultuuri abil.

Taimekoekultuuride söötmed

 Pikemalt artiklis Taimekoekultuuride söötmed

Söötmed võimalikele in vitro taimekoekultuuridele valmistatakse taime liigi ja koe ning rakumassi iseloomust, ning suuresti ka katse eesmärgist lähtuvalt. Kõikidele katseklaasi taimekoekultuuridele sobivat söödet ei ole, seetõttu klassifitseeritakse need peamiselt teadaolevate ainete rühmade lõikes:

• sahhariidid
• vitamiinid
• kasvuregulaatorid
• agar või muu geeli moodustaja (tardsöötmel)
• "orgaanilised lisandid"
• mineraalained (mikro- ja makroelemendid)

Kasvuregulaatorid

 Pikemalt artiklis Kasvuregulaatorid

Taimede kasvuregulaatorid ehk taimehormoonid ehk fütohormoonid on ühendid, mis on mikrokogustes iga päev vajalikud enamiku taimede kasvule ja arengule ning paljude muude füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Liigitus

Kasvuregulaatorid ehk fütohormoonid jagunevad rühmadesse:

• auksiinid
• tsütokiniinid
• giberelliinid
• kasvuinhibiitorid jt.

Rakendus

Taimekoekultuure rakendavad väga erinevad teadusharud: botaanika, bioloogia, biotehnoloogia, metsandus, põllumajandus, väetisetööstus, põllumajandus, geneetika, farmakognoosia, farmaatsia jpt.

Välislingid

• EV Põllumajandusministri määrus, "Paljundusmaterjali mikropaljundamise ja laboratooriumi nõuded", nr 80, vastu võetud 3.07.2006, [1]