Taavi Teplenkov

Allikas: Vikipeedia

Taavi Teplenkov (sündinud 2. mail 1975 Tallinnas) on eesti näitleja.

Teplenkov lõpetas 1993. aastal Tallinna Väike-Õismäe Keskkooli[1] ja 1998. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli XVIII lennu.[2] Samal aastal alustas kursuse juhendaja Priit Pedajase kutsel[3] tööd Eesti Draamateatris näitlejana.[1]

Teplenkov on õpetanud aastatel 2008–2012 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis näitlejatööd. Ta on juhtinud "Eesti Laul 2012" finaalkontserti (koos Piret Järvise ja Tiit Sukaga).[1]

Teatrirolle[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Draamateatris[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1996 Betti Alveri ja Priit Pedajase "Loos valgest varesest" (lavakunstikooli diplomilavastus)
  • 1997 Kotlep Madis Kõivu "Peiarite õhtunäituses" (lavakunstikooli diplomilavastus)
  • 1997 Higgins Alan Jay Lerneri ja Frederick Loewe'i "Minu veetlevas leedis" (lavakunstikooli diplomilavastus)
  • 1997 Eric Brieling J. B. Priestley näidendis "Inspektor tuleb"
  • 1997 Wackford, episoodid Charles Dickensi "Nicholas Nickleby elus ja seiklustes"
  • 1998 arst Madis Kõivu "Kuradieliksiiris"
  • 1998 Plekkmees Alfred Bradley "Võlur Ozis"
  • 1998 Johan Torgny Lindgreni "Mao tees kalju peal"
  • 1998 Leslie Ray Cooney "Pereringmängus"
  • 1999 Roela mees Merle Karusoo "Küüdipoistes"
  • 1999 Kikram Madis Kõivu näidendis "Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta"
  • 1999 Merkli Franz Ödön von Horváthi "Kasimiris ja Karolines"
  • 2000 Mimithos Joseph Steini "Zorbases"
  • 2000 episoodid Howard Ashmani "Väikeses õuduste poes"
  • 2000 Popi Friedebert Tuglase "Popi ja Huhuus"
  • 2000 Rasmus Astrid Lindgreni "Rasmuses, Pontuses ja Lontus"
  • 2001 Prantsusmaa kuningas, kõrvalosad William Shakespeare'i "Kuningas Learis"
  • 2001 Adam Trainsmith Alan Ayckbourni "Koomilises potentsiaalis"
  • 2001 Mort Terry Pratchetti näidendis "Mort. Surma õpipoiss"
  • 2002 episoodid Terry Johnsoni "Elluastujas"
  • 2002 Mees Eva Koffi "Meie isas"
  • 2003 Christy Martin McDonaghi "Inishmore'i leitnandis"
  • 2003 Ruudolf Urmas Lennuki "Taksitrallitajates"
  • 2004 Matei Hristo Boitševi näidendis "Polkovnik lendab õhku"
  • 2004 Kleerik, mr Gilmore Wilkie Collinsi ja Priit Pedajase "Naises valges"
  • 2004 Tybalt William Shakespeare'i sõnadel "Julias"
  • 2004 prints Klaus, röövel Jevgeni Švartsi "Lumekuningannas"
  • 2004 Juhan, valitsusjuht Toomas Kalli näidendis "Pehmed ja karvased saavad jalad alla"
  • 2005 Kiir Oskar Lutsu ja Priit Pedajase "Kevades"
  • 2005 ohvitser William Shakespeare'i "Othellos"
  • 2005 episoodid Geraldine Aroni "Minu oivalises lahutuses"
  • 2005 Villem Karp Andrus Kiviräha "Adolf Rühka lühikeses elus"
  • 2006 Brindley Miller Peter Shafferi "Mustas komöödias"
  • 2006 Perkins Brian Frieli "Kodukohas"
  • 2006 Taavi Merle Karusoo "Küpsuskirjand 2005-s"
  • 2007 Lemmergas Andrus Kiviräha "Voldemaris"
  • 2007 Pjerroo Mihkel Ulmani näidendis "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra"
  • 2008 kõigis osades Becky Mode'i näidendis "Kõik on täis"
  • 2008 Poeet Madis Kõivu "Lõputus kohvijoomises"
  • 2009 Luule lugeja "Arbujates" (koostanud Priit Pedajas)
  • 2010 Väike Charles Aiken Tracy Lettsi "Augustikuus"
  • 2010 Oliver Kilbourn Lee Halli "Kaevuritest kunstnikes"
  • 2011 lätlane, lipukapten Villem Tuuni "Jaan Umbi loos"
  • 2011 Gratiano William Shakespeare'i "Võlanõudjates"
  • 2011 T. Stedman Harder Eugene O'Neilli "Saatuse heidikute kuus"
  • 2011 Robert Preston, sõdur Ernest Hemingway "Viiendas kolonnis"
  • 2012 Fjodor Iljitš Kulõgin – Anton Tšehhov "Kolm õde"
  • 2012 Sigurður Sveinsson; timukas – Halldór Laxness "Islandi kell"
  • 2012 staabikapten; tentsik Paju; Jakobson; teine kirjastaja – Andrus Kivirähk "Kevadine Luts"
  • 2014 Anton Õige – M. Karusoo, L. Aedmaa, J. Rahman, P. Saul-Gordilov „Laul, mis jääb“
  • 2014 noor mees Liivikast – Madis Kõiv "Keskmängustrateegia"
  • 2015 Rakitin – Fjodor Dostojevski "Vennad Karamazovid"
  • 2016 Londoni piiskop, inglise parun – Jean Anouilh "Becket ehk Jumala au"
  • 2016 lordkammerhärra Tilney, söör Robert de Lesseps – L. Hall, M. Norman, T. Stoppard "Armunud Shakespeare"
  • 2017 Mati Unt – Andrus Kivirähk "Vaimude tund Koidula tänavas"
  • 2017 Jone Hongisto – Juha Jokela "Sumu"
  • 2018 Toivo – Andrus Kivirähk "Isamaa pääsukesed"
  • 2018 Michel – Florian Zeller "Tunnike rahu"
  • 2019 Peetso Saamo – Madis Kõiv, Aivo Lõhmus "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl"
  • 2019 Frank Hackett – Lee Hall "Võrk"
  • 2020 Geberecht – Jaan Undusk "Suur Siberimaa"
  • 2020 Marmeladov, titulaarnõunik – Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus"
  • 2021 5. talupoeg; 5-aastane Jüts; Vene; Aadu; korporant; õpetaja; 9-aastane Urmas; Signe – Andrus Kivirähk "Talupojad tantsivad prillid ees"!
  • 2022 Evert Ajalik – Mats Traat "Puud olid, puud olid hellad velled"
  • 2023 Kalju – Andra Teede "Varumehed" (koostöölavastus Soome Rahvusteatriga)
  • 2023 ametnik; Kreon – Mati Unt "Vend Antigone, ema Oidipus"

Ta on lavastanud Eesti Draamateatris 2022. aastal Paolo Genovese "Võõrad".[4]

Muudes teatrites[muuda | muuda lähteteksti]

Filmograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1997 "Külla tuli" lühifilm, tuletõrjuja
  • 1998 "Öine navigatsioon", lühifilm, Teet
  • 1998 "Isa", telemängufilm
  • 2001 "Tema Majesteedi sõjalaev" dokumentaalfilm, teksti lugeja
  • 2001 "Minä ja Morrison" (Soome), Vladimir
  • 2002 "Must veri" (Venemaa), narkodiiler[5]
  • 2004 "Painaja" lühifilm, Toomas Sersern (maakler)
  • 2006 "Sinimäed" dokumentaalfilm, teksti lugeja
  • 2007 "Jan Uuspõld läheb Tartusse", poliitiku hääl
  • 2008 "Detsembrikuumus", ohvitser Veidesoo
  • 2009 "Püha Tõnu kiusamine", Urbo
  • 2010 "Punane elavhõbe", Tom
  • 2011 "Rotilõks", Valdo
  • 2012 "Vasaku jala reede" mängufilm, Kärn
  • 2012 "Allveelennud", hääled
  • 2013 "Kolm" lühifilm, Robert
  • 2015 "Kauni epohhi lõpp" ("Конец прекрасной эпохи"), KGB mees
  • 2017 "Igitee", kinnivõtja
  • 2022 "Kalev", telereporter
  • 2023 "Tähtsad ninad", Mardimaa
  • 2023 "Taevatrepp", doktor
  • 2023 "Sireen" lühifilm, Toomas

Animafilmid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2003 "Barbarid"
  • 2005 "Robotid", Rodney[6]
  • 2005 "Vennad Karusüdamed", August
  • 2007 "Lõpuõhtu"
  • 2009 "Miriami katkine pilt"
  • 2010 "Taevalaul"
  • 2011 "Prohveti sünd" animafilm
  • 2012 "Miriami rohelised täpid"
  • 2012 "Miriami köögikombain"
  • 2013 "Miriami tuulelohe"
  • 2015 "Miriami kodutu koer"
  • 2016 "Elu enne elu"
  • 2017 "Talvelugu", rätsep[7]

Teleseriaalid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1997 – Voldemar Panso nimeline auhind
  • 2004 – Eesti Draamateatri kolleegipreemia Väike Ants meeskõrvalosatäitjale (Tybalt "Julias", Gilmore ja kleerik "Naises valges", prints, röövel "Lumekuningannas", Matei lavastuses "Polkovnik lendab õhku")
  • 2007 – Eesti Draamateatri kolleegipreemia Väike Ants meeskõrvalosatäitjale (Lemmergas "Voldemaris")
  • 2008 – Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind
  • 2008 – Eesti Draamateatri kolleegipreemia Suur Ants meespeaosatäitjale (Sam lavastuses "Kõik on täis" Poeet "Lõputus kohvijoomises")
  • 2011 – Eesti Draamateatri kolleegipreemia Väike Ants meeskõrvalosatäitjale (lipukapten "Jaan Umbi loos", Gratiano "Võlanõudjates", T. Stedman Harder "Saatuse heidikute kuus", Robert Preston ja sõdur "Viiendas kolonnis")
  • 2020 Väike Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia meeskõrvalosatäitjale (Geberecht lavastuses „Suur Siberimaa” ja Marmeladov lavastuses „Kuritöö ja karistus”)
  • 2021 Väike Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia meeskõrvalosatäitjale (5. talupoeg, 5-aastane Jüts, Vene, Aadu, Korporant, Õpetaja, 9-aastane Urmas, Signe lavastuses „Talupojad tantsivad prillid ees”)
  • 2022 Käsu-Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale lavastajale (lavastus „Võõrad“)[4]

Tsitaadid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ma pean teda (lavastajat) usaldama, muu polegi oluline. Iga lavastaja teab, mida ta öelda tahab ja mis on vajalik, et näitleja teda usaldaks. Tänapäeval on valdav ikkagi lavastajateater, mitte staariteater, kus igaüks teeb kodus rolli valmis ja mängib kas või tooliga, ilma partnerite ja lavastajata."[3]
  • "Olen näitlejana ise jõudnud ka elus sinna faasi, kus otsin lihtsust, otsin minimalismi. See on ehk ka protest selle vastu, mida olen koolis õppinud: koolkonna vastu, kus õpetati iga sõnaga midagi väljendama, ning vahel tundub mulle, et Eesti teatris on kõike liiga palju. Kõike ei pea alla joonima, kõike ei pea tegema võimalikult paljude värvidega."[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Taavi Teplenkov. Eesti Teatriliit.
  2. ↑ "Lavakunstikooli lennud". Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. märts 2016. Vaadatud 26. juulil 2016.
  3. ↑ 3,0 3,1 Taavi Teplenkov: Et teater mind puudutaks… kroonika.delfi.ee, 17. august 2007.
  4. ↑ 4,0 4,1 Taavi Teplenkov. Eesti Draamateater.
  5. ↑ Näitleja Taavi Teplenkovi saadavad fännide kiljumised. ohtuleht.ee, 13. september 2001.
  6. ↑ Alati usaldusväärne. postimees.ee, 28. juuli 2007.
  7. ↑ Taavi Teplenkov. Eesti filmi andmebaas.
  8. ↑ Taavi Teplenkov: Parim partner on mulle Tiit Sukk. ohtuleht.ee, 14. jaanuar 2009.
  9. ↑ Taavi Teplenkov: kui me annet ei jaga ... kultuur.postimees.ee, 19. november 2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Taavi_Teplenkov&oldid=6622431"