Talačyn

Talačyn
	[ Talatšõn ]
valgevene	Талачын * / Talačyn *transkriptsioon: Talatšõn
vene	Толочин (Tolotšin)
	Talačyni lipp Talačyni vapp
Elanikke	9666 (1.01.2024)
Koordinaadid	54° 25′ N, 29° 42′ E

Talačyn on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Talačyni rajooni ja Talačyni külanõukogu halduskeskus. Poola keeles Tołoczyn. Asub Druci jõe kaldal. Linna läbib Moskva-Minski raudteeliin.

Linna nime päritolu kohta on mitu versiooni. Esimese kohaselt tuleneb nimi sõnast "talgud", mis on valgevene keeles талака. Teise variandi kohaselt tuleneb nimi sõnast толочея, mis tähendab kohalikus murdes laata.

Linnas asub kolm keskkooli. Talačynis on kultuurimaja ja neli raamatukogu. Tegutseb harrastuslik filmistuudio Летапіс. Linnas ilmub ajaleht «Наша Талачыншчына».

Tööstusettevõtetest on linnas toiduainetetööstus ja kergetööstus. Töödeldakse lina.

Linnas asub koduloomuuseum. Vaatamisväärsusteks on vanalinn, katoliku kirik XIX sajandist ja klooster praegu õigeusu koguduse käes oleva kirikuga aastast 1793.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linna on esimest korda mainitud aastal 1433 kui Drucki vürstiriigi aladel asuvat ja Drucki vürstide valduses olevat linna. XVI sajandi keskel oli Talačyn kaupmeestest elanikega alev, kus igal aastal toimus kolm laata. Asula kuulus toona Drutski-Talatšinskitele. XVI sajandi lõpus omandasid Talačyni Sapiehad, seejärel aga Sanguszkod. Aastal 1604 lasi Lew Sapieha rajada linna katoliku kiriku, kooli ja haigemaja. Aastail 1654–1667 kestnud sõjas rüüstasid Venemaa väed asula.

Aastal 1769 finantseerisid Sanguszkod kloostri ehitamist, kuigi see valmis lõplikult tunduvalt hiljem. Aastal 1772 läks linna idapoolne osa Vene impeeriumi koosseisu, hakates kandma nime Стары Талачын, sellal kui Rzeczpospolita poolele jääv osa sai nimeks Новы Талачын. Aastal 1782 andis tsaar Talačynile linnaõigused, ent aasta hiljem võttis ta need taas ära. Aastal 1793 hõivas Venemaa taas suure tüki Poola alasid ja mõlemad Talačynid olid nüüd Vene impeeriumi koosseisus.

Aastal 1812 külastas linna oma Venemaa sõjakäigul Napoleon I. Aastal 1859 rajati linna terasetootmine. Järgmisel aastakümnel tabasid ümbruskonda küüditamised, kui rahvuslikult meelestatud elanikkond saadeti Valgevene aladelt välja ja asemele toodi venelastest talupoegi. Aastal 1881 hakati asulas tootma tärklist. 1924. aastal liideti Talačyn Valgevene NSV-ga, aastal 1938 ühendati eri pooled Talačyni aleviks. Teises maailmasõjas hukkus linnas ja selle ümbruses 9521 inimest. Asulast sai ametlikult linn aastal 1955.