T-test

Allikas: Vikipeedia

Matemaatilises statistikas nimetatakse t-testiks ehk Studenti t-testiks Studenti t-jaotusega statistilise kriteeriumiga (t-statistikuga) statistilisi teste, eriti keskmiste vahe ühe valimi t-testi ja kahe valimi t-testi.

t-testi variandid[muuda | muuda lähteteksti]

Ühe valimi t-test[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Ühe valimi t-test

Ühe valimi t-test kontrollib valimi keskmise järgi, kas üldkogumi keskmine erineb etteantud väärtusest. Seejuures eeldatakse, et valimi andmed pärinevad normaaljaotusega üldkogumist või valim on piisavalt suur, et rakenduks tsentraalne piirteoreem.

Kahe valimi t-test[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Kahe valimi t-test

Kahe valimi t-test kontrollib kahe sõltumatu valimi keskmiste järgi kahe üldkogumi keskmiste vahekorda. Seejuures eeldatakse, et valimite andmed pärinevad normaaljaotusega üldkogumist või valimid on piisavalt suured, et rakenduks tsentraalne piirteoreem. Klassikaline t-test eeldab, et valimid pärinevad sama dispersiooniga üldkogumitest. Welchi test ehk Satterthwaite'i t-test on variant, mis dispersioonide võrdsust ei eelda.

Sõltuv t-test[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Sõltuv ''t''-test

Sõltuv t-test kontrollib kahe mittesõltumatu kogumi korral, kas näitude keskmine vahe on erinev. Seejuures eeldatakse, et vahedel on normaaljaotus.

Regressioonikordaja t-test[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Regressioonikordaja t-test

Regressioonikordaja t-test kontrollib lineaarses regressioonis häiritustoime normaaljaotuse eeldusel, kas regressioonikordaja võrdub nulliga.

Steigeri Z-test[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Steigeri Z-test

Steigeri Z-test kontrollib, kas korrelatsioonikordaja võrdub etteantud väärtusega (näiteks nulliga). Seejuures eeldatakse, et valimid pärinevad kahemõõtmelise normaaljaotusega üldkogumist.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

t-statistika võttis kasutusele 1908. aastal William Sealy Gosset.[1] Ta töötas keemikuna Dublinis Guinnessi õlletehases ja töötas välja t-testi kui odava viisi stout '​i kvaliteedi kontrollimiseks. Guinness keelas oma töötajatel uurimistulemusi avaldada, sellepärast avaldas Gosset oma töö pseudonüümi Student all.

Eeldused[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik t-testid nõuavad, et andmed oleksid võrdsete dispersioonidega, vähemalt intervallskaalal ja normaaljaotusega. Kui eeldused ei ole täidetud, on võimalik kasutada mitteparameetilisi t-teste.

Tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

1. Ühe valimi t-test – teeb kindlaks, kas vaadeldud keskmine on erinev mingist kindlast väärtusest.

2. Sõltumatu t-test – võrreldakse kahe sõltumatu grupi keskmisi

3. Paarikaupa t-test – vaadeldakse samu indiviide; kasutatakse kordusteste.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Student. The Probable Error of a Mean. – Biometrika, 1908, kd 6, nr 1, lk 1–25.