Tšuvašid
Tšuvašid (endanimetus чӑвашсем) on turgi rahvas Euroopas Volga keskjooksul. Nad räägivad tšuvaši keelt.
Peamisteks tšuvaššide asualadeks on Tšuvaššia, Tatarstan ja Baškortostan. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas Tšuvaššias.[1] 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši,[2] neist Tšuvaššias 814 750.[3]
Tšuvaššide Kaasani khaaniriigi asualad liideti Moskva tsaaririigiga 1552. aastal. Tšuvašid olid paganausulised, kuid nende hulgas oli teataval määral levinud ka islam. 17. sajandil algas tšuvaššide ristimine vene õigeusku, 18. sajandil muutus see massiliseks ja vägivaldseks. Suur osa tšuvašše rändas välja mujale Volgamaile ja Siberisse, et vene õigeusku astumist vältida. Samal põhjusel asus 19. sajandi lõpul Türki ümber umbes 100 000 islamiusulist tšuvašši.[4]
Tšuvašid jagunevad kolme etnograafilise rühma vahel:
- mäetšuvašid (вирьял, тури; Tšuvaši Vabariigi põhja- ja kirdeosas);
- niidutšuvašid (анат енчи; Tšuvaši Vabariigi kesk- ja edelaosa) ning
- orutšuvašid (анатри; Tšuvaši Vabariigi lõunaosa ning väljaspool Tšuvaššiat).
Materiaalne kultuur[muuda | muuda lähteteksti]
Materiaalses kultuuris ja eriti ornamentikas on tšuvaššidel palju ühisjooni soome-ugri rahvastega, arvataksegi, et tšuvašid on turgi keelele üle läinud soomeugrilased.
Üldiselt peetakse tšuvašše koos bulgaarlastega bulgaaride järeltulijaiks.[viide?]
Tšuvašid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis elas 2021. aasta rahvaloenduse andmetel 334 tšuvašši, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel aga 373 tšuvašši.[5][6] Eestis tegutseb kaks tšuvaši kultuuriseltsi: Narvas on 2003. aastal asutatud selts Narspi[7] ja Tallinnas 1990. aastal asutatud Tšuvaši Kultuuriselts[8]. Mõlemal seltsil on oma pärimusmuusika kollektiiv: Narspi ja Palan[9]. Tallinnas tegutseb ka tšuvaši folk-pop-ansambel Tarai (Тарай)[10].
Tšuvaši päritolu on Eesti laulja Elina Netšajeva[viide?] ja vehklejast olümpiavõitja Svetlana Tširkova.[11] Tšuvaši päritolu oli ka näitleja Angelina Semjonova.[viide?]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/census.php?cy=6
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. september 2018. Vaadatud 22. juunil 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. juuni 2014. Vaadatud 22. juunil 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 464
- ↑ Päring Statistika andmebaasist
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Narspi
- ↑ Tšuvaši Kultuuriselts
- ↑ "Palan". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. september 2013. Vaadatud 30. augustil 2013.
- ↑ Taraj
- ↑ Gunnar Press. Eesti vehklemise raamat: 1908-2018. Eesti Vehklemisliit, 2018. Lk 170
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tšuvašid |
- Artikkel "Чуваши" saidil Hronos (vene keeles)