Tšekeholo keel

Allikas: Vikipeedia
Tšekeholo keel (Cheke Holo)
Kõneldakse Saalomoni Saared Saalomoni Saared
Piirkonnad Okeaania
Kokku kõnelejaid ~10 800 (1999) [1]
Keelesugulus Austroneesia hõimkond
 Kesk-Ida-Austroneesia keelkond
  Mesomelaneesia keeled
   Tšekeholo keel
Keelekoodid
ISO 639-3 mrn
Santa Isabel saare kaart
Santa Isabel saare kaart

Tšekeholo keel (Cheke holo)[2] on Austroneesia hõimkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Vaikses ookeanis asuvas Saalomoni Saarte saareriiki kuuluval Santa Isabeli saarel. Selles piirkonnas kõneldakse lisaks tšekeholo keelele ka inglise keelt ning veel seitset kohalikku keelt. Tšekeholo keel on selles piirkonnas levinuim keel.[1]

Tšekeholo keel on suguluses kokota keelega. Lisaks sellele on veel hulk keeli, mis omavad väga palju sarnasusi tšekeholo keelega. Need on: blablanga, gao ja zazao keeled.[3]

Keele nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keele nimi päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Cheke Holo – sõna-sõnalt inglise keelde tõlkides tähendab «uplands language» ehk «kõrgustike keel» eesti keeles. Keelele on pandud selline nimi selle kõnelejate asukohta pärast, kes elavad kõrgendikel ja orudes Saalomoni Saarte mägises piirkonnas. [1]

Teised nimetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keelel on olemas alternatiivsed nimed: A’ara, Holo, Kubonitu, Maringe (Maringhe), Hograno (Hogirano). [1][3]

Saalomoni Saarte Lõuna-Ida piirkonnas, Maringe's, elanikud nimetasid oma keelt «Maringe», kuid saarte Põhja-Lääne piirkonnas, Hograno's, seda nimetati «Hograno». Alles 20. sajandi teisel poolel keelt hakati nimetama «Cheke Holo» ühte moodi kogu Saalamoni Saarte piirkonnas.[1][3]

Keelkonna andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piirkond, kus kõneldakse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšekeholo on keel, mida kõneldakse Saalomoni Saartel. Ethnologue 2010. aasta andmete põhjal kasutatakse keelt Santa Isabeli saarel, täpsemalt: Maringe piirkonnas, Ghnulahaghde külas, Kia District piironnas, Hograno ranniku külades, Gao-Bughotu piirkonnas, ka laialipillutatud külades.[1][3]

Kõnelejate arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval on väga raske tšekeholo keele kõnelejate arvu kindlaks teha. Erinevad andmed:

  • Geoffrey M. White «Cheke Holo (Maringe/Hograno) dictionary» andmetel kõneles aastal 1987 tšekeholo keelt umbes 7584 inimest.
  • Ethnologue'i 1999. aasta andmete põhjal kõneles tšekeholo keelt emakeelena umbes 10840 inimest.
  • Tšekeholo keelt kõneleb umbes 65–70% Santa Isabeli saare (Saalamoni Saarte suurim saar) elanikest, mis tähendab, et see on peamine keel selles piirkonnas.

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšekeholo keele arvusüsteem [4][muuda | redigeeri lähteteksti]

Tabel 1. Tsekeholo keele arvsõnad
Arvsõnad Tšekeholo keeles Eesti keeles
1 kaisei üks
2 pʰei kaks
3 tʰiloi kolm
4 fati neli
5 ɡlimai viis
6 nam̥noi kuus
7 fitui seitse
8 n̥anai kaheksa
9 n̥evai üheksa
10 nabotʰoi kümme
50 ɡlima fului viiskümmend
100 kaisei ɣobi ükssada
  • Arvsõnad 1 kuni 5, 7 ja 10 omavad Austroneesia juuri.
  • Pange tähele, et [ m̥ ] arvsõnas 6 nam̥noi ning [ n̥ ] arvsõnades 8 n̥anai ja 9 n̥evai on helitu ning [ n̥ ] mõnikord hääldatakse nagu hn.

Fonoloogia ja foneetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ortograafia ja foneetika[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Tabel 2. Tšekeholo keele ortograafia ja foneetika
Tähtede ortograafia Foneetiline sümbol
a a
b b
ch č
d d
e e
f f
g
g ɣ
gh ɣʰ
gn ɦʰ
gnh ɦʰ
i i
k k
kh
l l
lh
g ɣ
m m
mh
n n
ŋ
n̄h ŋʰ
o o
p p
ph
r r
rh
s s
t t
th
u u
v v
w w
z z

Häälikusüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. Hääldamisreeglid[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

a) Helisuse järgi jagatakse :

  • m, n, n̄ – helilised häälikud

b) /t(th)/ hääldatakse täpselt samamoodi nagu inglise keeles «the».

c) Tšekeholo keeles viimast häälikut ei hääldata.

d) Nooremad tšekeholo keele kõnelejad arvavad, et /z/ häälikut pole olemas, seega oma kõnes nad hääldavad /z/ asemel /j/. Vanemad inimesed nii ei arva. Seetõttu tänapäeval häälik /z/ kaotab oma tähtsust.

Näide: noored ütlevad [gaiju], vanemad [gaizu].

e) Enamik sõnu, mis sisaldavad häälikut /v/ on laensõnad, mis võeti üle bugotu keelest (Bughotu language).

f) Tšekeholo keeles ei ole olemas häälikut /w/. See häälik leidub mõnedes laensõnades (wiki, wasi).

g) Glotaalsed häälikud on tšekeholo keeles helitud. Kui need seisavad sõnas teste häälikute juures, siis neid eraldatakse apostroofiga ( ' ).

h) Täishäälikute inventaar tšekeholokeeles on pigem ebahuvitav. Keeles kasutatakse viie täishääliku süsteemi, milles heli võib erineda sõltuvalt foneetilisest keskkonnast.

Täishäälikud:[3]

i hääldatakse nagu inglise keeles «eat»

e hääldatakse nagu inglise keeles «egg»

a hääldatakse nagu inglise keeles (esimene a) «banana»

o hääldatakse nagu inglise keeles «open»

u hääldatakse nagu inglise keeles «new»


i) Häälikud, mille moodustamisel tekib suuõõnes või huultel mingi osaline või täielik takistus kasutatakse nende ees tähte h.

Näide:

  • m̥ata – interjöör. Hääldatakse nagu [hmata].

2. Vokaalfoneemid[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Tabel 3. Tšekeholo keele vokaalid
Eesvokaalid Keskvokaalid Tagavokaalid
Kõrged i u
Keskkõrged e o
Madalad a

3. Konsonantfoneemid[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Tabel 4. Tšekeholo keele konsonadid
  Labiaalsed Alveolaarsed Palataalsed Velaarsed Glotaalsed
Klusiilid p

b
t

d
č
ǰ
k

g
ʔ
Frikatiivid f
v
s
z
  ɣ h
Nasaalid
m

n
ṇ (pikk)
ŋ  
Lateraalid  
l
     
Tremulandid  
r
     
Poolvokaalid w        

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšekeholo keel on aja jooksul kujunenud tugevasti flekteerivaks keeleks. Keel kasutab sõnatuletuses ja vormimoodustuses fleksiooni.[3]

Asesõna ehk pronoomen[muuda | redigeeri lähteteksti]

On olemas neli arvukategooria liiget: ainsus, kaksus, kolmsus, mitmus.

1. Isikulised asesõnad[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Tabel 5. Tšekeholo keele isikulised asesõnad
Isik Ainsus Duaal ehk kaksus Triaal ehk kolmsus Mitmus
1. inklusiivne iara tapa tatilo tahati
1. eksklusiivne iara gepa getilo gehati
2. iaga gopa gotilo gotilo
3. meessoost mana phia mare tilo mare (hati) mare
3. muu na'a repa retilo rehati; re'e
  • Duaalsed võtavad vormi –pa (phla – kaks), triaalsed –tilo (tilo – kolm) ja mitmus –hati (fati – neli)

2. Enesekohased asesõnad[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Tabel 6. Tšekeholo keele enesekohased asesõnad
Isik Ainsus Mitmus
1. inklusiivne gau iara gita (tapa, tatilo, tahiti)
1. eksklusiivne gau iara gami (gepa, getilo, gehati)
2. nigo lago gami (gopa, gotilo)
3. meessoost ni mana di (phia mare, tilo mare, mare)
3. muu ni na'a di (repa, retilo, re'e, rehati)

Näide: Hara ni mana – otsida teda

3. Omastavad asesõnad[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

On olemas kaks tüüpi omastavat asesõna: võõrandamatud ja lahutamatud.

Võõrandamatud vorme kasutatakse selleks, et näidata kes omandab teatud toitu, jooki, tubakat ja muud tarbekaupa.

Tabel 7. Tšekeholo keele omastavad võõrandamatud asesõnad
Isik Ainsus Mitmus
1. inklusiivne nogu (nimisõna) iara noda (nimisõna) (tapa, tatilo)
1. eksklusiivne nogu (nimisõna) iara nomi (nimisõna) (gepa, getilo)
2. nou (nimisõna) iago nomi (nimisõna) (gopa, gotilo)
3. meessoost nogna (nimisõna) mana nodi (nimisõna) (phia, mare)
3. muu nogna (nimisõna) na'a nodi (nimisõna) (repa, retilo)
Tabel 8. Tšekeholo keele omastavad lahutamatud asesõnad
Isik Ainsus Mitmus
1. inklusiivne nimisõna + ḡu iara (nimisõna) + da (tapa, tatilo)
1. eksklusiivne nimisõna + ḡu iara (nimisõna) + mi (gepa, getilo)
2. nimisõna + mu iaro (nimisõna) + mi (gopa, gotilo)
3. meessoost nimisõna + gna mana (nimisõna) + di (phia, mare)
3. muu nimisõna + na'a (nimisõna) + de (repa, retilo)

Näited:

  • khamegna mana – tema käsi
  • dogeḡu iara – minu ema

4. Näitavad asesõnad[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

On olemas neli demonstratiivi. Inglise keeles need täidavad funktsiooni: this, that, these, those.

Tabel 9. Tšekeholo keele näitavad asesõnad
  Proksimaalne Distaalne
Ainsus igne – this/see igno – that/ too
Mitmus igre – these/need igro – those/ nod

Nimisõna ehk substantiiv[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

a) Kui tegusõnale lisada sufiks -gna, siis sellel on sama funktsioon nagu sufiks -ing inglise keeles. Moodustub nimisõna.

Näited:

  • gamu; gamugnaeat / sööma; eating / söömine
  • fifilo; fifilognalook / vaatama; looking / vaatamine

b) Paljud nimisõnad moodustatakse tegusõnadest. Kui helitu sulghälikute (k, p, t) taha lisada h, siis tegusõnast moodustub nimisõna.

Näited:

  • ko'u / kho'u – jooma / vesi.
  • poloru / pholoru – kompenseerima / kompensatsioon

Artiklid[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Artiklid on alati nimisõna taga.

a) Ainsuse artiklid

Näited:

  • hore naa canoe / kanuu
  • hore iathe canoe / kindel kanuu

b) Mitmuse artiklid

Näited:

  • hore recanoes / kanuud
  • hore rathe canoes / kindlad kanuud

Hulgasõna ehk kvantor[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Väga sageli kasutatavad kvantorid näitavad ,kas tegemist on ühe üksusega või määratlematu arvuga.

Üksikasju tähistatakse numbriga üks (kaisei), kollektiive mõistetega keha (mõned, aga mitte teised), ḡoro (kõik rühmast), ḡoro (kõik väga suurest hulgast).

Näited:

  • kaisei sua na – üks laps
  • keha sua re – mõni laps
  • ḡoro sua re – kõik lapsed (teatud rühmas kõik)
  • ḡoro sua re – kõik lapsed (teatud suures hulgas kõik)

Omadussõna ehk adjektiiv[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

a) Omadussõnad, mis kirjeldavad isikut või asja on alati nimisõna järel.

Näited:

  • mae bi'o – suur mees
  • kho'i rifu – külm vesi

b) Paljud omadussõnad on moodustatud tegusõnadest. Tuleb lisada sõnale eesliidet na või moodustada nihe konsonantide vahel: f muutub fn-ks, s muutub sn-ks.

Näited:

  • mhagu / namhagu – kartma/ arg
  • fotho/ fnotho – sulgeda/ suletud

Tegusõna[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lühendid, mida näidetes kasutatakse:

  • v – verb
  • Sg – ainsus
  • Sm – subjektimarker
  • art – artikkel

1. Sihiline / Sihitu tegusõna[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõnavormid ni ja di määravad mõlemad objekti, mis kuulub kolmandale isikule.

Ainsuses kasutatakse ni ja mitmuses di.

Näited:

  • atha ne na – saama (seda)
  • athadina – saama need

2. Eesliide[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

a) Sihitu tegusõna muutub sihiliseks kui sellele lisada eesliidet fa.

Näide:

  • lehe – surema / falehe – tapma (põhjus surra)
  • karha – elama / fakarha – salvestama

b) Kui omadussõnale, mis määrab tegevust, lisada eesliidet fa, siis see funktsioneerib sihiline tegusõnana.

Näide:

  • brahu – pikk / au fabrahu – jääda kauemaks ajaks
  • bi'o – suur / eha fabi'o – karjuda valjult

c) Paljudes olukorraduses tegusõna funktsioon sõltub kontekstist ja teksti tähendusest.

3. Reduplikatsioon[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

a) Tšekeholo keeles on olemas skeem (CVVCVCV), mille järgi toimib reduplikatsioon. Tuleb kustutada sõnas vormis teine konsonant.

Näide:

  • dalu / daudalu

b) Reduplikatsioon on väga oluline tegusõna moodustamisel.

c) Ühest küljest, reduplikatsiooni tõttu muutuvad sihitud tegusõnad sihilisteks.

Näited:

  • fruni / fufruni- olema kaetud / katma
  • fliti / fifliti- olema eemaldatud / eemaldama

d)Teisest küljest, reduplikatsioon võib näidata ka seda, et tegevus võib uuesti toimuda või kesta pikemat aega.

Näited:

  • tel / tetel- minema / reisima
  • aknu / a'aknu – tabama / lööma

4. Ajavormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

a) Lihttulevik[3]

Kui lauses leidub na tegusõna ees, siis tegu on lihtmineviku lausega.

Näide:

  • Iago na poloru ka John ia. – Sul tuleb maksta John'ile kompensatsiooni.

    Sul tulevik maksta komp. John'ile art.

b) Minevik[3]

  • Kui lauses leidub ne tegusõna ees, siis tegu on mineviku lausega. See tähendab, et tegevus toimus lähimas minevikus.

Mineviku määrab ka tegusõna ees seisev neke, mis tähendab « eile».

Näide:

  • Ne tei ugra. – Ta läks kalale.

    Ipf. minema kala

  • See, et tegevus on lõpetatud minevikus näitab hi. See seisab tegusõna taga.

Näide:

  • La deni hi mana ia. – Ta juba leidis selle.

    Praegu leidma lõp. ta art.

c) Olevik[3]

Kui lauses leidub te tegusõna taga, siis tegu on oleviku lausega. Te ei tähenda ainult oleviku, vaid see võib olla ka asesõna: «mis», « kes», «mida». Tihti te järel tuleb la, mis tähendab «praegu», «kohe».

Näide:

  • Kaisei mae chari te la tei gno. – Mees jookseb kiiresti (tormab) seal.

    Üks mees jooks. Pr. praegu tulema seal

Määrsõna ehk adverb[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

a) Kui omadus- või tegusõnale lisada eesliidet fa, siis need muutuvad määrsõnaks.

Näited:

  • di'a – halb / cheke fadi'a (fa + di'a) – rääkima halvasti
  • keli – hea / eni fakeli (fa+ keli)- tegema hästi

b) Väike arv tegusõnu võivad funktsioneerida määrsõnana. Need on : fodu – koos olema, sopa – eraldatud olema, koko – ära viskama.

Näited:

  • loku fodu – töötama koos
  • au sopa – jääma eraldi

c) Teatud hulgal määrsõnadel on erinev tähendus, sest nad muudavad tegevuse eesmärke. Sellised määrsõnad eelnevad tegusõnale, mida nad muudavad.

Näited:

  • hoḡlajust, simply / lihtsalt
  • roisomewhat, slightly / veidi, pisut
  • the'ome ra'enot very / mitte väga

d) Tegusõna taga tulevad järgmised määrsõnad:

  • fara – väga
  • tahu, bi'o – äärmiselt
  • tafri – sihitult
  • kolho – ainult, kergesti

Eessõna[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

On olemas kaks peamist eessõna, need on ka ja ke.

a) Eessõna ka on väga mitmekesine, see tähistab asukohta (juures) , näitab aega (ajal), põhjust (sest, et; alates) ning on kaasaaitav (koos).

Näited:

  • ka Fraede – Reedel
  • fnera ka naflahi – noaga haavata

b) Eessõna ke kasutatakse koos mõistetega (sees, üleval, all), et näidata objekti asukohta. Selle kombinatsiooni tõttu moodustuvad järgmised eessõnad : allpool, seespool, eespool.

  • ke lamna – seespool
  • ke kligna – eespool
  • ke apre – allpool

c) Kui on vaja näidata kindla isiku asukohta, siis tuleb võtta aluseks balu ning lisada sellele järelliidet –gna ainsuse puhul ja –di mitmuse puhul.

Näide:

  • Balugna mana – temaga (meessoost isik)

Süntaks ehk lauseõpetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. Sõnade järjekord[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšekeholo keeles puudub kindel põhisõnajärg. Lauseid on võimalik järjestada kolmel viisil: SVO (subjekt – verb – objekt), VSO (verb -subjekt – objekt), VOS (verb – objekt – subjekt).

a) SVO, VSO, VOS on sõnajärjekombinatsioonid, mida kasutatakse iseseisvas jaatavas lauses, kus alus märgib kuulajale tuntud asja.

c) Keele kõnelejad konstrueerivad lauseid kõigi kolme kombinatsiooni alusel võrdse sagedusega.

d) VSO kombinatsiooni järgi ehitatud lause on keerulisem, sest verbile kuuluv objekt on lauses varjatud.

2. Sidesõna ehk konjuktsioon[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

a) Keele struktuuris on olemas mitu sidesõna tüüpi.

b) Pärisnimed ja kohanimed on ühendatud omavahel sidesõna ge abil. Eesti keeles see täidab ja sidesõna funktsiooni.

Näide:

  • Florence ge Henry. – Florence ja Henry.

c) Kui lauses tahetakse ühendada omavahel kindlat isikut ja isikulist asesõna, siis tuleb kasutada duaalset või triaalset isikulist asesõna, mis täidaks sidesõna funktsiooni.

Duaalsed on : tapa, gepa, gopa, phia mare, repa.

Triaalsed on : tatilo, getilo, gotilo, tilo mare, retilo.

Näide:

  • Gopa John – Sina ja John.

d) On olemas veel suur hulk sidesõnu, mida kasutatakse sõnade ühendamiseks.

Need on:

  • nu – tähendab eesti keeles: kuid, aga.
  • ba – tähendab eesti keeles: või.
  • ani, dani – tähendab eesti keeles: kuigi, samal ajal.
  • gile – tähendab eesti keeles: kuni, enne.
  • tahugna – tähendab eesti keeles: alates, pärast.
  • naugna – tähendab eesti keeles: sest, selle tõttu.

e) On olemas veel hulk sõnu, mille funktsiooniks on sõnade ühendamine.

Need on:

  • glahu – tähendab eesti keeles: juhul kui.
  • na egu nu / na – tähendab eesti keeles: vastasel juhul, muidu.
  • neu ba ne – tähendab eesti keeles: kuigi, isegi kui.

Näide:

  • Fasosobo ni hore, na elo. – Viska ankur vette, vastasel juhul kanuu triivib teise kohta.

3. Eitav kõneliik[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

a) Eituse puhul kasutatakse the'o, mis viitab sellele, et tegevus on ebaõnnestunud või puudub mõni objekt lauses.

Näide:

  • The'o mola. – Siin pole kanuud.

    Ng. kanuu

b) Eitust on võimalik väljendada paigutades eituse määrajat (the'o) positiivse väide taha.

Näide:

  • Neke au mamagra foafota teuana the'o. – Siin ei olnud mingit kaklemist või jaotamist.

c) Muud eituse vormid, mis on moodustatud the'o baasil.

Need on:

  • the'oli- tähendab eesti keeles: midagi
  • the'othe'o- tähendab eesti keeles: pole piisav

d) Kui tegusõna on eitav, tuleb kasutada vormi the'ome (või selle lühedi: thome).

e) Eituse vormid tuleb alati panna tegusõna ette.

f) Eituse vormil on sama tähendus nagu inglise keeles not, mille funktsiooniks on lause eitamine.

Näide:

  • Neke the'ome tei Buala sara ia. – Ma ei lähe Bualasse.

    Ng. v. Buala Sm. Sg.

g) Üldeituse puhul eitatakse lausega väljendatud tervikuna. Selleks kasutatakse blahi, mis seisab tegusõna ees ning tähendab «üldse mitte» eesti keeles.

Näide:

  • Iara blahi he tei va'e. – Ma ei läinud kalale

h) Kui tahetakse väljendada negatiivset soovi või tahet, siis kasutatakse alust tira.

Tira tähendab eesti keeles: ei taha, keelduma.

4. Küsilause[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšekeholo keeles küsimusi esitatakse väga sageli intonatsiooni kaudu. Sel juhul ei kasutata küsisõnu.

a) Küsilause lõpus tavaliselt seisab sõna, mis viitab objektile.

Näide:

  • Aḡe noda, ba? – Lähme, hea küll?
  • Selles küsilauses intonatsiooni tõstab osake ba.

b) On olemas teatud hulk küsisõnu, mida kasutatakse küsilausete üles ehitamiseks.

Need on:

  • hei – kes?
  • enha / unha – mis?
  • niha – kui palju? millal?
  • neha – miks?
  • heva – kes?

Näide:

  • Hei si te eha ia? – Kes karjus?

c) Küsisõnad niha ja heva seisavad alati küsilause lõpus.

Näide:

  • Neke mei mana niha? – Millal ta tuli?

d) Küsisõna unha seisab alati pärast tegusõna.

e)Teatud olukordades võib küsisõna hei tähendada mitte «kes?», vaid «mis?».

Näide:

  • Hei sago nanhamu na ia? – Mis su nimi on?


f) Mõnikord küsisõna hei võib tähendada ka «kelle?».

g)Küsisõna heva (kus?) võib teatud küsilauses tähendada «mees / naine kus?» või «grupp kust?».

Võrdlus eesti keelega[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. Erinevused[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšekeholo keeles on 5 täishäälikuid, eesti keeles aga 9. Tšekeolo keeles puuduvad eesti keelele omased : õ, ä, ö, ü.

Tšekeholo keeles on 3 helitut hälikut, eesti keeles aga 12. Eesti keeles on veel: k, p, t, f, h, s, š, z, ž.

Tšekeholo keeles on 3 häälikut, mis puuduvad eesti keeles: ɣ, ḡ, n̄ .

Tšekeholo keeles puuduvad sellised häälikud: š, ž.

Eesti keele põhisõnajärjeks on SVO. Tšekeholokeeles puudub kindel põhisõnajärg. Lauseid on võimalik järjestada kolmel viisil: SVO , VSO, VOS.


2. Sarnasused[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarnased täishäälikud : a, e, i, o, u.

Sarnased helitud häälikud : b, d, g.

Kirjaviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšekeholo kirjaviisi aluseks on ladina põhitähestik. Kasutatakse klassikalist ladina tähestikku, mis koosneb 26-st tähest. [1]

Need on: Aa, Bb, Cc, Dd, Ee,F f, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Tt, Uu, Vv, Ww, Xx, Yy, Zz.

Tšekeholo keele kirjasüsteem põhineb IPA (International Phonetic Alphabet) tähestiku süsteemile, mille funktsiooniks on foneetika tähistamine.[3]

Sõnade kirjutamine toimub vasakult paremale. [1]

Huvitav informatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. Kirjaoskus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 50 % tšekeholo keele kõnelejatest oskavad lugeda ja kirjutada. [5]

2. Keel ja religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 97% tšekeholo keele kõnelejatest on kristlased. [5]


3. Murded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keeles on kaks suuremat murderühma: Maringe ja Hograno murded. [6]

Need inimesed, kes elavad Salomoni Saarte Lõuna-Ida piirkonnas kõnelevad Maringe't ja need, kes elavad Põhja-Läaane piirkonnas, kõnelevad Hograno't. [6]

Hograno kõnelejad ei tunnusta Maringe't ja vastupidi. Keelele pandi nimetus Cheke Holo kui alternatiivne nimi. [6]

Vahe kahe dialekti vahel on ainult mõnedes leksikaalsetes olukordades. [6]

Fonoloogiline struktuur on samasugune. [6]

Tänapäeval mõlemate dialektide kõnelejad teevad tihedat koostööd ning käivad ühes kirikus, mida varem ei tehtud. [6]

4. Rahvas[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tšekeholo keele kõnelejad nimetavad oma keelt «Cheke Tahati», mis tähendab: keel, mis hõlmab meid kõiki. [6]

5. Kuulamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tšekeholo keele kõnet saab kuulata siin. «Kristlaste muusika, laulud ja hümnid» [7]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]