Tšatisgarhi keel

Allikas: Vikipeedia
tšatisgarhi keel (chhattisgarhi)
Kõneldakse Indias
Kokku kõnelejaid 13 300 000
Keelesugulus Indo-Euroopa keeled
Indoiraani keeled
Ida-India keeled
Ametlik staatus
Ametlik keel Indias
Keelekoodid
ISO 639-3 hne

Tšatisgarhi (Chhattisgarhi) keel on India Tšatisgarhi regiooni ametlik keel. Tšatisgrahi keel on ida-hindi keel raske sõnavara ja keeleliste omadustega munda ja draviidi keeltest. Tšatisgarhi piirkonnas mägedes elavad inimesed teavad seda keelt kui khaltahi keelt ning sambalpuri ja oria keele rääkijad teavad tšatisgarhi keelt kui laria keelt.[1]

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Mina – Main
  • Tema – Oha (nii naissoost kui meessoost)
  • Sina – Tain
  • See – Eha
  • Tule – Aa
  • Tuli – Aaees
  • Tuleb – Aahee
  • Minema – Jaa
  • Mina lähen – Main jaathon
  • Tema läheb – O jaathe
  • Mitu õuna mul käes on? – Mor haath ma katta thi seb hay?
  • Ta kirjutas eksami hästi – Woha pariksha ma achcha likhe hai.
  • Mis su nimi on? – Tor naam kaa haawaye?
  • Kuidas sul läheb? – Tain kaise has? [2]

Kirjaviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšatisgarhi keeles kasutatakse devanaagari kirja. Devanaagari kiri (skr devanāgarī ‘jumalik linn’) on India tähestik, mida kasutatakse sanskriti, hindi, marathi, nepali jt keelte kirjutamisel. Devanaagari on alfabeetiline tähestik, mis koosneb 34 konsonandi- ning 14 vokaalimärgist ja diftongist. Iga konsonandimärki hääldatakse loomuldasa koos vokaaliga ‘a’, teisi vokaale tähistatakse konsonandimärgile lisatava vastava diakriitilise märgiga. Kaashäälikuühendeid märgivad lisamärgid e ligatuurid. Devanaagarit kirjutatakse vasakult paremale. Devanaagari tekkis brahmi kirja baasil ja on kasutusel alates 7.–8. sajandist.[3]

Muu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšatisgarhi regiooni tunti vanal ajal kui Daksin Kosali regiooni ning seda on mainitud ka mitmetes ajaloolistes allikates. Seega klassikaline tšatisgarhi keele nimi kosali või daksin kosali on suure ajaloolise tähtsusega. Tšatisgarhi keel on kõige lähemalt suguluses bagheli ja avadhi keeltega ning need keeled on klassifitseeritud Kesk-Ida tsoonis Ida-India keeltena ehk India haruna Indo-Euroopa keeltest. Selle keele konkreetne suhe hindi keelega on keeruline ning nagu ka teistel keeltel Hindustani dialektide pidevustikus, on tšatisgarhi keele staatus eraldiseisva keelena mingil määral arvamuse asi. India Valitsuse arvates on tšatisgarhi keel hindi keele idapoolne dialekt, kuid samas on ta nimetatud iseseisvaks keeleks Ethnologue’s. Tšatisgarhi keelel on mitmeid tuvastatuid dialekte: baighani, bhulia, binjhwari, kalanga, kavardi, khairagarhi, sadri korwa, surgujia. Surguija dialekt võib olla juba väljasurnud.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]