Tšatisgarhi keel

Allikas: Vikipeedia
tšatisgarhi keel (छत्तीसगढ़ी)
Kõneldakse Indias
Kokku kõnelejaid 13 300 000
Keelesugulus indoeuroopa keeled
indoiraani keeled
Ida-Kesk-India keeled
Ametlik staatus
Ametlik keel Indias
Keelekoodid
ISO 639-3 hne

Tšatisgarhi (Chhattisgarhi) keel on India Chhattisgarhi osariigi ametlik keel. Tšatisgarhi keel on Ida-Kesk-India keel, millel on tugevad munda ja draviidi keelte mõjutused. Chhattisgarhi osariigi mägedes elavad inimesed teavad seda keelt kui khaltaahi keelt ning sambalpuri ja oria keele rääkijad teavad tšatisgarhi keelt kui laria keelt.[1]

Keelenäide[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mina – Main
  • Tema – Oha (nii naissoost kui meessoost)
  • Sina – Tain
  • See – Eha
  • Tule – Aa
  • Tuli – Aaees
  • Tuleb – Aahee
  • Minema – Jaa
  • Mina lähen – Main jaathon
  • Tema läheb – O jaathe
  • Mitu õuna mul käes on? – Mor haath ma katta thi seb hay?
  • Ta kirjutas eksami hästi – Woha pariksha ma achcha likhe hai.
  • Mis su nimi on? – Tor naam kaa haawaye?
  • Kuidas sul läheb? – Tain kaise has? [2]

Kirjaviis[muuda | muuda lähteteksti]

Tšatisgarhi keeles kasutatakse devanaagari kirja. Devanaagari kiri (skr devanāgarī ‘jumalik linn’) on India tähestik, mida kasutatakse sanskriti, hindi, marathi, nepali jt keelte kirjutamisel. Devanaagari on alfabeetiline tähestik, mis koosneb 34 konsonandi- ning 14 vokaalimärgist ja diftongist. Iga konsonandimärki hääldatakse loomuldasa koos vokaaliga ‘a’, teisi vokaale tähistatakse konsonandimärgile lisatava vastava diakriitilise märgiga. Kaashäälikuühendeid märgivad lisamärgid e ligatuurid. Devanaagarit kirjutatakse vasakult paremale. Devanaagari tekkis brahmi kirja baasil ja on kasutusel alates 7.–8. sajandist.[3]

Muu[muuda | muuda lähteteksti]

Tšatisgarhi regiooni tunti vanal ajal kui Daksin Kosali regiooni ning seda on mainitud ka mitmetes ajaloolistes allikates. Seega klassikaline tšatisgarhi keele nimi kosali või daksin kosali on suure ajaloolise tähtsusega. Tšatisgarhi keel on kõige lähemalt suguluses bagheli ja avadhi keeltega ning need keeled on klassifitseeritud Kesk-Ida tsoonis Ida-India keeltena ehk India haruna indoeuroopa keeltest. Selle keele konkreetne suhe hindi keelega on keeruline ning nagu ka teistel keeltel Hindustani dialektide pidevustikus, on tšatisgarhi keele staatus eraldiseisva keelena mingil määral arvamuse asi. India valitsuse arvates on tšatisgarhi keel hindi keele idapoolne dialekt, kuid samas on seda nimetatud iseseisvaks keeleks Ethnologue'is. Tšatisgarhi keelel on mitmeid tuvastatud dialekte: baighani, bhulia, binjhwari, kalanga, kavardi, khairagarhi, sadri korwa, surgujia. Surguija dialekt võib olla juba välja surnud.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Subodh Kapoor (2002). The Indian Encyclopaedia: La Behmen-Maheya. Cosmo Publications. pp. 4220–. ISBN 978-81-7755-271-3.
  2. [1]
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2013. Vaadatud 30. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)