Tšatša

Allikas: Vikipeedia

Tšatša ehk tša-tša-tšaa (cha-cha-cha) on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants.

Tšatšat kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". On arvatud, et tšatša sulatas kokku elemente kahest varasemast Kuuba tantsust – danzonist ja montunost, kuid teise versiooni järgi on tšatša edasiarendus kolmesest mambost, kus ühel taktil tehakse viis sammu.

Tšatsa loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet.

Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Teiste seletuste järgi tuleb tšatša nimi tempokast Kuuba tantsust guarachast või tšatša sammudele iseloomuliku chassé tantsimisel tekkiva heli või Kuuba rahvapärase rütmipilli guiro raputuse onomatopoeetilisest kirjeldusest.

Tšatša tempo on 28–30 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine, põlved sirutuvad löökide vahel. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki.

Võistlustel tantsitakse tšatšat Ladina-Ameerika tantsude seas teisena.