Tööleping

Allikas: Vikipeedia

Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.


Eestis kehtiv tööleping[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui tekib vaidlus, millise lepingu vormiga on tegemist siis loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.

Kui ettevõte on sõlminud isikuga lepingu ja väidab, et see ei ole tööleping, aga samas tegevus toimub ettevõtte poolt määratud kohas ja määratud ajal ja tingimused on ette määratud ettevõtte poolt, siis on tegemist töölepinguga ning ettevõtjale kehtivad samad kohustused, mis töölepingu puhul:

  • palka makstakse vastavalt palga seadusele
  • tööaeg on piiratud vastavalt töö- ja puhkeaja seadusele
  • puhkepäevadel ning õhtusel ning öisel ajal töötamise eest on ette nähtud kõrgem töötasu


Vastavalt Eesti Töölepingu seadusele peab Töölepingus olema kirjas:

  1. Tehtava töö nimetus. Töö keerukusaste, ameti- või kutsenimetus ja kvalifikatsiooninõued (haridus jms.). Teissõnu töölepingus peab olema kirjas kas ametinimetus või töö kirjeldus.
  2. Tööaeg (millal algab ja millal lõpeb tööpäev, millistel päevadel tööl käiakse.)
  3. Töötasu kohta
  4. Töö tegemise asukoht (tavaliselt linna täpsusega)
  5. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta
  6. Tööle asumise aeg (millisest kuupäevast algab leping ja kehtima hakkavad lepingus kirjeldatud õigused ja kohustused)

Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida:

  1. teatud töö tegemise ajaks (ehitad valmis selle maja)
  2. ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks
  3. hooajatööde tegemiseks (marjade korjamiseks) jm.

Kui töölepingu tähtaeg on märkimata,loetakse tööleping sõlmituks määramata ajaks. Määratud ajaks ei saa sõlmida töölepingut, kui selleks ei ole seadusega ette nähtud põhjust.

Kui töötajal ja tööandjal tekib arusaamatusi töölepingu tingimuste täitmisel, siis töötajal on õigus pöörduda kas ametiühingu või tööinspektsiooni poole.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]