Tööühistu

Allikas: Vikipeedia

Tööühistu on ühistu liik, mida juhitakse demokraatlikult ettevõtte töötajate poolt, kes on samas ka tööühistu omanikud.

Tööühistud maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]

On olemas rahvusvaheliselt kokku lepitud definitsioon (World Declaration on Workers' Co-operatives). See võeti vastu 2005 aasta septembris ICA (Rahvusvahelise Ühistute Liidu) üldkoosolekul. Lühikokkuvõte deklaratsiooni põhimõtetest: [1]

  1. Tööühistute eesmärgiks on tekitada ja säilitada töökohti, luua rikkust tõstmaks töötajate elukvaliteeti, väärtustada inimtööd, juhtida ettevõtet demokraatlikult ning edendada kogukonda ja soodustada kohalikku arengut.
  2. Tasuta ja vabatahtlik liikmelisus, millega kaasneb isiklik töö ja majanduslike ressursside panustamine, eeldab vaba töökoha olemasolu.
  3. Tööühistu töö teevad tavaliselt ära selle liikmed. Seetõttu on enamus töötajatest liikmed.
  4. Töölis-omanike suhe tööühistus töötamisse on erinev nii tavalisest palgatööst, kui ka üksikettevõtja tööst (nt FIE).
  5. Tööühistute sisemine regulatsioon sõltub ettevõtte juhtimisest, mis on kokku lepitud demokraatlikult ning millele liikmed on andnud nõusoleku.
  6. Tööühistud on riigi ja kolmandate osapoolte ees iseseisvad ja sõltumatud, seda nii töösuhete ja juhtimise, kui ka tootmisvahendite kasutuse ja haldamise osas. [2]

Maailmas töötab tööühistutes kokku umbes 100 miljonit inimest. Tööühistuks loetakse väga erineva suurusega ettevõtteid, kahe töötajaga ettevõtetest rahvusvaheliste ühistuföderatsioonideni. Suurimaks tööühistuks peetakse Hispaania ühistuföderatsiooni Mondragon (a. 2011 oli käive 17 milj. USA dollarit ja töötajate arv 83 569) [3]. Maailmas on tööühistud registreeritud mitmesugusteks erinevateks ettevõtlusvormideks. [4]

Tööühistu ettevõtlusvormina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis on võimalik tööühistu asutada ettevõtlusvormi abil, mille nimi on tulundusühistu.

Tööühistu positiivsed aspektid:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • töötajate kõrge osalus ja produktiivsus;
  • töötajate kõrge loovus ja initsiatiiv;
  • madalam tegevuskulu (vajadus järelvalve ja juhtstruktuuride järele on väiksem);
  • väiksem tööjõu voolavus ja madalam haiguspäevade arv;
  • stabiilsed töökohad (majanduskriisi tingimustes pigem vähendatakse töötasu, kui koondatakse inimesi).[2]

Tööühistu negatiivsed aspektid:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • asutamine on keerulisem, kui näiteks OÜ puhul ja võtab kauem aega;
  • omakapitali kogumine töö alustamiseks on keerulisem;
  • kui ettevõtte juhtimine pole hästi korraldatud, võib otsuste tegemine olla aeglane;
  • konfliktid töötajate vahel on vaja kindlasti ära lahendada, et need ei hakkaks firma tööd segama;
  • sobivate töötajate värbamine on kriitilise tähtsusega ja võib võtta kaua aega või olla tavapärasest keerulisem. [2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. World Declaration on Worker Cooperatives. CICOPA. (PDF) Kasutatud 02.01.2011.
  2. 2,0 2,1 2,2 Worker Co-operative. Co-operatives UK. Kasutatud 02.01.2011.
  3. The Meaning of Mondragon. Co-operatives UK. Kasutatud 30.07.2012.
  4. Co-operatives worldwide. Co-operatives UK. Kasutatud 02.01.2011.

Välisviited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]