Tõnu Kõrvits

Allikas: Vikipeedia
Tõnu Kõrvits Estonia maja juubelipidustuste raames autogrammitunnis 12. septembril 2013

Tõnu Kõrvits (sündinud 9. aprillil 1969 Tallinnas) on eesti helilooja ja orkestratsiooni õppejõud.

Kooliaastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1987. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli Alo Põldmäe kompositsiooniklassi. 7 aastat hiljem ehk 1994. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia professor Raimo Kangro kompositsiooniklassi. 1994. aastast alates kuni 1997. aastani oli tema juhendajaks Jaan Räätsa Muusikaakadeemias. Ta on täiendanud ennast noorte heliloojate seminaridel ja kursustel Hilversumis (Holland, 1997), Gotlandil, Boswilis ja Gdanskis (Poola, 1998).

Tööaastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 1994. aastast on ta Eesti Heliloojate Liidu liige. Aastast 2001 on Tõnu Kõrvits Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja orkestratsiooni õppejõud.

2003/2004 aasta hooajal oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) resideeriv helilooja. Mitmeid aastaid on ta tegev olnud klassikaraadios.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema teoseid on mängitud mitmetel festivalidel. Näiteks "For You, the Messenger Of Night" (kahele viiulile, kontrabassile ja klavessiinile) oli tellimustöö 1999. aasta toimunud Lockenhausi festivalile. Veel on esitatud tema teoseid Kopenhaagenis (ArtGenda, 1996), Usedomis (Usedomer Musikfestival, 1999), Montrealis (World Saxophone Congress, 2000), Krasnojarskis (Eesti Kultuuri Festival, 2001), Saksamaal (Europamusicale, 2004), Gdanskis (Musica nos unit, 2004), Mänttäs (Mänttä Muusikafestival, 2005), Münsteris (Münsteri Rahvusvaheline kitarrifestival, 2006), Hong Kongis/Macaus (World Music Days, 2007), Adelaide'is (Cellissimo, 2008,), Siuntos (Lux Musicae, 2009), Caenis (Les Boreales, 2009).

Tema teosed on esindanud Eestit ka UNESCO rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil 1994. aastal Pariisis, kus kõlas Tõnu Kõrvitsa "Concerto Semplice", mis on kirjutatud kitarri ja kammerorkestrile, ja 2003. aastal Viinis, kus kõlas "Armastuse märk", mis oli kirjutatud sümfooniaorkestrile. Aastal 1998 kõlas tema kujundusmuusika Lissabonis EXPO maailmanäituse Eesti paviljonis.

Tõnu Kõrvits on tuntud ka levimuusika arranžeerija ja orkestreerijana, ta on kirjutanud muusikat ka nuku- ja joonisfilmidele. Tuntuim neist on Priit Tenderi "Vioola", mis on võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Muuhulgas on ta arranžeerinud Tõnis Mägi kontsertturnee "Jäljed" laulud, "Rujaleidja" kontserdi, 2002. aastal toimunud Koolinoorte Laulu- ja tantsupeol esiettekandele tulnud Andrew Lloyd Webberi laulu "Keegi pole üksi päikese all".

Tema muusikat on esitanud paljud koosseisud. Näiteks Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester, Macao Sümfooniaorkester, Põhjamaaade Sümfooniaorkester, Krasnojarski Sümfooniaorkester, Bilkenti Sümfooniaorkester, Adelaide'i Sümfooniaorkester, Innsbrucki Tiroli Sümfooniaorkester, Ensemble de Basse-Normandie, Rootsi Raadio Koor, kitarristid Reinbert Evers ja Klaus Jäckle, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Nyyd Ensemble jt.

Heliloomingu iseloomustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tõnu Kõrvitsa muusika on habras ning õrn, mis on tulvil poeetilisi nägemusi. Tema muusikast võib leida romantilisi toone, mis on peened, kuid samuti tehniliselt päris mitmekesised. Tõnu Kõrvitsa helikeeles leidub väga rikkalikke harmoonia- ja tämbrivärve ning keerukaid tekstuure. Orkestriteoseid saab iseloomustada hea dramaturgiatunnetuse ja värvika orkestratsiooniga. Ta kirjutab muusikat sümfoonilistes kui ka kammeržanrites.

Tähtsamad teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "I.L.Y.B" kahele kitarrile (1991)
  • "Süit kahele kitarrile" (1991)
  • "Concerto semplice" kitarrile ja kammerorkestrile (1992)
  • "A Long-Lasting Farewell/ Pikk hüvastijätt" kitarrile ja klaverile (1993)
  • "Inimesele, kelle silmis helkis Põhjanaela sära" kammerorkestrile, kahele klaverile ja löökpillidele (1993)
  • "Sümfoonia" (1994)
  • "Kitarrikontsert" (1994)
  • "Kaks prelüüdi kitarrile" (1995)
  • "3 Psalmi" baritonile ja klaverile (1996)
  • "Farewell letter" kahele klaverile (1996)
  • "Rainbirdś home" instrumentaalansamblile (1996)
  • "The Blue Gate" sümfooniaorkestrile (1996)
  • "To my Spiritual Brither" kitarrile (1996)
  • "Fantasy" kitarrile (1996)
  • "Tšellokontsert" (1996)
  • "Dome Music" flöödile, viiulile, tšellole ja klaverile (1997)
  • "The Detached Bridge" saksofonikvartetile ja kammerorkestrile (1998)
  • "Head ööd/ Good Night" klaverile, viiulile ja tšellole (1998)
  • "3 Shakespeare´i sonetti" häälele ja klaverile (1998)
  • "Moon and Sea" häälele ja kitarrile (1998)
  • "Rakovina /Merikarp" baritonile ja klaverile (1998, tekst O. Mandelstam)
  • "The Assignation/Kohtumine" saksofonikvartetile (1999)
  • "The Days of Glory" kammerorkestrile (1999)
  • "For You, The Messenger of Night" kahele viiulile, kontrabassile ja klavessiinile (1999)
  • "Halo" kolmele elektrikitarrile (1999)
  • "Järelkuma" keelpillikvartetile ja klaverile (2000)
  • "Allikas" altsaksofonile ja vibrafonile (2000)
  • "Arabestkid" orelile (2001)
  • "Müüt" sümfooniaorkestrile (2001)
  • "Videviku laulud" tuubakvartetile (2001)
  • "Kolm palvet, et särama panna oma nägu" meeskoorile ja ansamblile (2001, tekst Uku Masing)
  • "Metsalill" oboele ja klaverile (2002)
  • "Armastuse Märk" sümfooniaorkestrile (2002)
  • "Laul Päikesele" lastekoorile (2002, tekst Ernst Enno)
  • "Thulema laulud" flöödile ja klaverile (2002)
  • "Kuusteist Eesti rahvalaulu" kellade ansamblile (2002)
  • "Neli Eesti vaimulikku rahvaviisi" keelpillikvartetile (2002)
  • "Hümn" klaverile (2003)
  • "Solano" altflöödile, tšellole ja klaverile (2003)
  • "Eldorado" sümfooniaorkestrile (2003)

Preemiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

2001. aastal anti Tõnu Kõrvitsale Heino Elleri nimeline preemia ning 2002. aastal sai ta viimaste aastate loomingu eest Vabariigi Presidendi Noore Kultuuritegelase Preemia. Teme orkestriteos "Eldorado" saavutas 2003. aasta kevadel toimunud Lepo Sumera nimelisel rahvusvahelisel heliloomingukonkursil III koha. 2004. aastal anti talle Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia. 2006. aastal pälvis Tõnu Kõrvits Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Eesti Muusikanõukogu autasustas teda 2007. aastal aastapreemiaga panuse eest Eesti orkestrimuusikasse.

Diskograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kreegi vihik" 2013

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]