Sverkeri suguvõsa

Allikas: Vikipeedia

Sverkeri suguvõsa oli üks neist kahest kuninglikust suguvõsast, kes valitsesid Rootsis 11301250 võideldes Eriku suguvõsaga aastail 11501220. Suguvõsa nimetus pärineb esimesest kuningast suguvõsas, Sverker vanemast. Sverkerite suguvõsa suri välja 1222 aastal kui suri viimane sverker Johan Sverkersson.

Kuningas Sverker vanema ajal lõppesid paganlikud kombetalitused Rootsis. Rajati mitmed kloostrid: Alvastra Ida-Götamaal, Nydala Smålandis, samuti Varnhem ja Gudhem Lääne-Götamaal.

Sverkeri ajal Rootsis sisse piiskopkonnad. Paavsti saadik, kardinal Nicolaus Albanus, tuli aastal 1153 Rootsi, et sisse õnnistada peapiiskop. Svealased ja götalased ei suutnud aga kokkuleppele jõuda selles, kas peapiiskopkond hakkab asuma Linköpingis või Vanas Uppsalas. Seepärast jättis kardinal enne kodureisi 1103. aastal Taani kuningriigile kuulunud Lõuna-Skandinaavias Skåne maakonnas moodustatud Lundi peapiiskopkonna Lundi peapiiskopi juurde pallieti (peapiiskopkonna kaplani).

Sverkeritest valitsejad:

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]