Iseseisvus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Suveräänne riik)
Stop hand orange.svg Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär.

Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

Riigi iseseisvus ehk sõltumatus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus ilma sisemiste ja väliste kitsendusteta teatud viisil käituda. Iseseisev riik valitseb ennast ise ega ole kellegi teise valitsemise all. Ta saab ise otsustada oma sise- ja välisasjade üle, nii palju kui rahvusvaheline õigus seda lubab.

Suveräänsus poliitilise mõistena tähendab võimu, mille abil on võimalik teisi käsutada (ülemvõim). Suveräänsus jaguneb sisemiseks ja väliseks. Sisemise suveräänsuse all mõistetakse riigi ülemvõimu siseriigis. Väline suveräänsus ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega.

Suveräänne riik määrab ise oma õiguste ja kohustuste ehk pädevuse mahu.

Iseseisev riik võib saada ÜRO liikmeks. On ka riike, mille iseseisvust tunnistab üks või mitu riiki, aga mille iseseisvust ÜRO ei tunnusta, näiteks Hiina Vabariik (Taiwan ja Põhja-Küprose Türgi Vabariik (viimase iseseisvust tunnistab ainult Türgi). On ka maid, mis on ühepoolselt iseseisvuse välja kuulutanud, näiteks Puntland Somaalias.

Eesti Vabariigi iseseisvus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Vabariigi põhiseaduse §1 ütleb:

Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.

Õiguslikult on Eesti Vabariigi iseseisvus üsna suurel määral piiratud. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist ei ole Eesti õigused ja kohustused määratud enam ainult Eesti enda poolt või rahvusvaheliste lepingutega, vaid ka supranatsionaalsete Euroopa Liidu organite poolt.

Euroopa Liit on andnud alust uue suveräänsusemõiste kujunemiseks, mille puhul enam ei lähtuta riigi võimest omal äranägemisel määrata oma pädevus.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]