Suurimate ülejääkide meetod

Allikas: Vikipeedia

Suurima ülejääkide meetod on üks võimalus jaotada esindusorganite kohad võrdeliselt parteinimekirjade valimiste puhul. Kontrastiks on suurima keskmise meetod.

Meetod[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurima ülejääkide meetod vajab hääli igale parteile, jagades kvoodiga iga partei hääled, saab iga partei täiskvootide jagu kohti ja ülejäänud kohad jagatakse vastavalt kvootide ülejääkidele, järjestades ülejäägid suurimast ülejäägist alustades. Kuni kõik kohad on jaotatud. Iga suurima ülejäägiga erakond saab täiendava koha. Näiteks kui partei saab 5,5 kvooti, siis 5 täiskvooti ja ülejääk on 0,5 kvooti.

Kvoodid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siin on mitmeid võimalusi kvoodi jaoks. Enam levinud on Hare'i kvoot ja Droopi kvoot.

Hare'i kvoot on defineeritud, kui:

Q = \frac{V}{S} \,\!

Kasutatakse Namiibia ja Hongkongi valimistel. Ajalooliselt kasutati USA Kongressi Esindajatekoja kohtade jaotamisel osariikide vahel 19. sajandi jooksul.

Droopi kvoot on täisarv

Q=\frac{V}{S+1}+1\,\!

ja kasutatakse Lõuna-Aafrika valimistel.

Hare'i kvoot on tavaliselt lahkem vähem populaarsetele nimekirjadele ja Droopi kvoot rohkem populaarsetele nimekirjadele.

Imperiali kvoot on: Q=\frac{V}{S+2}\,\!
on harva kasutatud. Kuna see kannatab probleemi kallal, et valib rohkem kanditaate kui kohti kokku on. Ja see juhtub kindlasti, kui on ainult kaks parteid konkureerimas kohtade pärast. Sel korral suurendatakse kvooti, kuni valituid kanditaatide arv on võrdne kohtade arvuga. Ehk sisuliselt suurima keskmise meetodil toimiva d'Hondti meetodil.

Kasutatud tähised:
Q - kvoot
V - häälte arv
S - kohtade arv

Tehniline areng ja paradoksid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurima ülejäägi meetod on ainuke jaotamismeetod, mis täidab kvoodi põhimõtet. On fakt, et see leiutati täitmaks seda kriteeriumi. Kuid, see tuleb paradokside hinnaga. Alabama paradoks on defineeritud, kui suurendada jaotatavaid kohti, vähendades seeläbi mõne partei võidetuid kohti. Tahaksime jaotada 25 kohta 6 partei vahel proportsioonides 1500:1500:900:500:500:200. Kaks parteid saavad 5 häälega 3 kohta mõlemad. Nüüd kui jaotada 26 kohta, siis saavad mõlemad 2 kohta.

25 koha puhul saame:

Partei A B C D E F Kokku
Hääled 1500 1500 900 500 500 200 5100
Kohad             25
Hare'i Kvoot             204
Kvoodid 7.35 7.35 4.41 2.45 2.45 0.98  
Täiskvoodid 7 7 4 2 2 0 22
Ülejäägid 0.35 0.35 0.41 0.45 0.45 0.98  
Suurimad ülejäägid 0 0 0 1 1 1 3
Kokku kohti 7 7 4 3 3 1 25

26 kohaga:

Partei A B C D E F Kokku
Hääled 1500 1500 900 500 500 200 5100
Kohad             26
Hare'i kvoot             196
Kvoote 7.65 7.65 4.59 2.55 2.55 1.02  
Täiskohad 7 7 4 2 2 1 23
Ülejääk 0.65 0.65 0.59 0.55 0.55 0.02  
Ülejäävad kohad 1 1 1 0 0 0 3
Kõik kohad 8 8 5 2 2 1 26

Näited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Need näited on tehtud valimistel, kus on jaotada 10 kohta, 100 000 häält on kokku.

Hare'i Kvoot[muuda | redigeeri lähteteksti]

Partei Kollased Valged Punased Rohelised Sinised Roosad Kõik kohad
Hääled 47,000 16,000 15,800 12,000 6,100 3,100 100,000
Kohad             10
Hare'i Kvoot             10,000
Hääled/Kvoodid 4.70 1.60 1.58 1.20 0.61 0.31  
Täiskvoodid 4 1 1 1 0 0 7
Ülejäägid 0.70 0.60 0.58 0.20 0.61 0.31  
Suurimad ülejäägid 1 1 0 0 1 0 3
Kõik kohad 5 2 1 1 1 0 10

Droopi kvoot[muuda | redigeeri lähteteksti]

Partei Kollased Valged Punased Rohelised Sinised Roosa Kokku
Hääled 47,000 16,000 15,800 12,000 6,100 3,100 100,000
Kohad             10
Droopi kvoot             9,091
Hääled/Kvoot 5.170 1.760 1.738 1.320 0.671 0.341  
Täiskvoodid 5 1 1 1 0 0 8
Ülejääk 0.170 0.760 0.738 0.320 0.671 0.341  
Suurimad ülejäägid 0 1 1 0 0 0 2
Kohad kokku 5 2 2 1 0 0 10