Suuremõisa park

Allikas: Vikipeedia
Suuremõisa park lossi poolt vaadates

Suuremõisa park (ka: Suuremõisa mõisa park) on Hiiumaa kõige suurem ja esinduslikum[viide?] park, mis asub Suuremõisa külas ümber Suuremõisa lossi. Pargi pindala on 45 hektarit.

Pargi asutas krahvinna Ebba Margareta von Stenbock (1704-1775) (sünd. De la Gardie) 1755. aastal lossi ehitamise ajal. Algselt kavandati park baroksena ning lossile lähem osa (terrassid, teed ja tiigid) kujundati korrapärasena. Vanim osa pargist asub peahoone taga, idas ning see on piiritletud paari meetri kõrguse punase katusekiviga kaetud müüriga, läänes on müür suures osas hävinud. Hiljem korrapära taotlusest loobuti ehk põhiosa pargist on inglise stiilis.

Põhiosa pargist asub lossi esiküljel, lossist läänes. Park on üldiselt tasane, erandiks väike küngas tiikide vahel, kus asus kunagi Baabeloni-nimeline suvemajake. Nimi tulenes mäekesel olevast paviljonist (kohalikus murdes oli see "babiljon"). Tiigid on allikatoitelised ja eraldavad õunapuuaeda muust pargist. Tiikides on ka kalu kasvatatud. Lossist läänes läbib pargi põhjast lõunasse Suuremõisa jõgi. Jõest läänes ulatub kuni Salinõmme teeni metsapark.

Pargis kasvab poolsada liiki puid ja põõsaid, sealhulgas Eesti kõrgeim euroopa nulg (Abies alba), mille kõrguseks mõõdeti 2000. aastal 36 meetrit, Eesti kõrgeimad sitka kuused (15 meetrit) ja Eesti kõrgeimad jaapani lehised (15 meetrit). Suurim saar on 32 meetrit kõrge ja 2,2 meetrit ümbermõõdus. Suurim jalakas on 25 meetrit kõrge ja 2,1 meetrit ümbermõõdus. Suurim pärn on 21 meetrit kõrge ja 2,4 meetrit ümbermõõdus. Pargis on tamme-, hobukastani- ja vahtraalleed. Pargis kasvavad valge mänd, alpi seedermänd, palsaminulg, valge nulg, põhjatamm ja kanada kuusk.

Käina suunas kulgeb piki vana maanteed mitme kilomeetri ulatuses sanglepa-allee, mis ei kuulu pargi koosseisu.

Alates 1959 on Suuremõisa park looduskaitse all.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]