Suur Terror

Allikas: Vikipeedia

Suur Terror (ka Ježovštšina ("Ježovi aeg" vene keeles) või Stalini puhastus) oli aastatel 19361938 väldanud poliitiliste repressioonide aktsioon NSV Liidus, mille korraldas NSV Liidu Poliitbüroo eesotsas Jossif Staliniga.

NSV Liidu SARKi rahvakomissar Genrihh Jagoda (1936)

Venekeelne nimetus "Ježovi aeg" tuleneb repressioone juhtinud NSV Liidu SARKi rahvakomissari Nikolai Ježovi järgi, kelle instruktsioonide järgi represseeriti seni teadmata, kuid miljonitesse ulatuv arv inimesi. Peamiselt represseeriti poliitika ja majandusala juhtivtöötajaid aga ka intelligentsi.

NSV Liidu SARKi rahvakomissar Nikolai Ježov Moskvas 1937

Repressioonide uurimiseks loodi pärast NLKP XX kongressi, kus muu hulgas mõisteti hukka Stalini isikukultus ja aset leidnud poliitilised tagakiusamised, 1956. aastal Nikita Hruštšovi käsul Suure Terrori ajal aset leidnud kuritegude uurimiseks komisjon eesotsas Nikolai Švernikuga.

Hiljem on selgunud, et ka Saksa luure kasutas olukorda ära, luues võltsitud dokumente, et toita Stalini paranoiat Punaarmee andekaimate juhtide vastu ning kõrvaldada need juhid enne planeeritud sõda.[1]

"Nõukogudevastane trotskistlik-zinovjevlik keskus"[muuda | redigeeri lähteteksti]

19.–24. augustini 1936 viidi Moskvas läbi Genrihh Jagoda juhitud NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse poolt ette valmistatud ja lavastatud avalik poliitiline kohtuprotsess "Ühendatud nõukogudevastase trotskistliku-zineovjevliku keskuse («Антисоветскй объединенный троцкистскй-зиновьевскй центр») süüasja arutamisega, mille juhtimises süüdistati Grigori Zinovjevit ja Lev Kamenevi. Kõik esimest 16 kohtualust mõisteti surma mahalaskmise läbi (Grigori Zinovjev, Lev Kamenev, Grigori Jevdokimov, Ivan Smirnov,Sergei Mratškovski) kuid 10. septembril mõistis NSV Liidu Ülemkohus "süüteokoosseisu puudumise tõttu" õigeks ÜK(b)P KK sekretäri Jossif Stalini poliitilised vastased Nikolai Buhharini ja Aleksei Rõkovi.

Pärast avaliku kohtuprotsessi läbikukkumist toimunud organisatsioonilist erimeetmete tarvituselevõttu kinnitati seni NSV Liidu Siderahvakomissariaadi rahvakomissarina töötanud N. Ježov ÜK(b)P KK Poliitbüroo poolt NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissariks 26. septembril 1936, pärast eelmise rahvakomissari Genrihh Jagoda kõrvaldamist ÜK(b)P sekretäri Jossif Stalini poolt, säilitades ta positsiooni ÜK(b)P KK sekretäri ja ÜK(b)P KK juures asuva Parteikontrolli Komisjoni esimeheks.

"Paralleelne nõukogudevastane trotskistlik keskus"[muuda | redigeeri lähteteksti]

23.–30. jaanuarini 1937 viidi "edukalt" läbi Ježovi juhitud ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse poolt ette valmistatud ja lavastatud avalik poliitiline kohtuprotsess "Paralleelse nõukogudevastase trotskistliku keskuse" süüasjas. Peamised süüalused Karl Radek ja Georgi Pjatakov, Leonid Serebrjakov, Grigori Sokolnikov. 13 kohtualust mõisteti süüdi ja surma mahalaskmise läbi; hukati 1. veebruaril 1937, Radek ja Pjatakov tapeti 1939. aastal vangistuses.

"Nõukogudevastane parempoolne trotskistlik blokk"[muuda | redigeeri lähteteksti]

2.–13. märtsini 1938 viidi "edukalt" läbi Ježovi juhitud ning NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse poolt ette valmistatud ja lavastatud avalik poliitiline kohtuprotsess Nõukogudevastase parempoolse trotskistliku bloki süüasjas, mille tulemusena mõisteti süüalused süüdi ja surmanuhtlus määrati 17 kohtualusele, sh Nikolai Buhharinile ja Aleksei Rõkovile ning eelmisele rahvakomissarilr Genrihh Jagodale.

"Kontrrevolutsiooniline sõjalis-fašistlik organisatsioon Punaarmees"[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siseasjade rahvakomissari Genrihh Jagoda ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse juhi Mihhail Frinovski poolt viidi läbi ka "Kontrrevolutsiooniline sõjalis-fašistlik organisatsiooni Punaarmees" "avastamine" ning Mihhail Tuhhatševski[1], Iona Jakiri, Jeronimas Uborevičiuse, August Korgi, Roberts Eidemanise[2], Boriss Feldmani, Vitali Primakovi ja Vytautas Putna asjas eeluurimine, millele järgnes Vassili Ulrichi juhitava NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi Erikoosseisu poolne süüdimõistmine ja hukkamine.

Terrori mõõtmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajavahemikul 1936–1940 langes nõukogude nomenklatuuri ja kõrgemate parteifunktsionääride seast ÜK(b)P XVII kongressil valitud 139 ÜK(b)P KK liikmest ja liikmekandidaadist poliitiliste repressioonide ohvriks 2/3 so 98 inimest, ÜK(b)P XVII kongressi 1966 saadikust hukati 1108. Ukraina NSV-s vahistati 1937–1938 kõik Ukraina K(b)P KK Poliitbüroo, Organiseerimisbüroo ja sekretariaadi liikmed ning kõik 17 rahvakomissari.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Сергеев Фёдор Михайлович: Тайные операции нацистской разведки, 1933–1945. — М.: Политиздат, 1991. ISBN 5-250-00797-X
  2. Эйдеман Роберт Петрович, http://www.hrono.ru

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]