Suur Kantō maavärin

Allikas: Vikipeedia
Marunouchi linnaosa tulekahjudes.
Vaade laastatud Yokohamale.

Suur Kantō maavärin (関東大震災 Kantō daishinsai) tabas Kantō platood Jaapani suurimat Honshū saart kell 11:58:44 Jaapani aja järgi (2:58:44 UTC) laupäeval, 1. septembril 1923. Erinevate allikate järgi kestis maavärin neli kuni kümme minutit.[1] See oli Jaapani ajaloo kõige ohvriterohkem maavärin ja kuni 2011. aasta Sendai maavärinani ka teadaolevalt kõige tugevam maavärin Jaapanis.

Maavärina tugevus oli 7,9 (Mw)[2] ning selle epitsenter asus sügaval Izu Ōshima saare all Sagami lahes. Maavärinale järgnes 57 järeltõuget.

Maavärina otsesed kahjud olid suured, kuid sellele lisandusid tulekahjud ja pogrommid. Jaapani ühiskond on antud maavärinast teinud palju järeldusi ning sellest saadud õppetunnid on aluseks tänapäeva Jaapani ehitusnõuetele, tsiviilkaitse koolitustele ning massimeedia kasutamisele hädaolukordades.

Suur Kantō maavärin on tsüklilise Kantō maavärinate üks episood.

Tulekahjud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maavärin toimus päevasel ajal, kui paljud inimesed kasutasid lahtist tuld toidu valmistamiseks. Tuli levis kiiresti kuna samal ajal oli ka taifuun. Tulekahjude kustutamine aga oli muutunud topelt raskemaks, kuna maavärin oli rikkunud veevärgi.

Tulekahjudes hukkus palju inimesi. Lisaks toimus suur õnnetus ühel väljakul, kus tuul ja tuli tekitasid tulekeerise ning korraga hukkus 38 tuhat inimest.

Kuningliku Ülikooli Raamatukogu tulekahjudes hävis umbes 700 000 köidet.[3] Sealhulgas umbes 10 tuhat raamatut Hoshino Raamatukogus (星野文庫).[4][5]

Pogrommid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Korealaste tagakiusamine peale 1923 maavärinat[viide?]

Kuna massimeedia vahendid olid hävinud, hakkasid levima kuulujutud. Üks kuulujutt oli, et korealased röövivad ja varastavad ning korraldavad pommiplahvatusi. Nende kuulujuttude tõttu toimusid pogrommid Tokyos ja Yokohamas korealaste suhtes.[6] Kuna välimuselt on korealased ja jaapanlased ühesugused, kuid hääldavad osa sõnu erinevalt, sai tapmisotsuse kaalukeeleks tihti see, kuidas keegi "viisteist jeeni, viiskümmend seni" (15円 50銭 ehk jū-go-en, go-jū-sen) hääldas. Seejuures hukati ekslikult ka mitmete kohalike dialektide rääkijaid, hiinlasi ja kõnedefektidega inimesi[7].

Sel moel hukkunute arv pole täpselt teada. Järgnenud uurimises tuvastati järgmised faktid 231 korealast tapetud, 43 vigastatud; 3 hiinlast tapetud; 59 jaapanlast tapetud, 43 vigastatud. Reaalsed korea pogrommide ohvrite arvud aga on arvatavasti 2500 ja 6600 vahel[8]. Järgnenud kohtuprotsessides mõisteti 362 Jaapani tsiviilisikut süüdi mõrvade, mõrvakatsete, röövimiste jms eest.

Antud juhtumist on võetud õppust ning tänapäeval on Jaapanis seatud tähtsale kohale kiire ja tõese informatsiooni jagamist suurõnnetuste järel vältimaks kuulujuttude levikut.


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. James, Charles. "The 1923 Tokyo Earthquake and Fire". University of California, Berkeley. Vaadatud 21 December 2011. 
  2. USGS
  3. LOST MEMORY - LIBRARIES AND ARCHIVES DESTROYED IN THE TWENTIETH CENTURY [1]
  4. LOST MEMORY - LIBRARIES AND ARCHIVES DESTROYED IN THE TWENTIETH CENTURY [2]
  5. "漢籍関係年表". Chinese classics (Japanese keeles). Tokyo University General Library. Vaadatud 5 September 2011. 
  6. Hammer, pp. 149-170.
  7. 青年参考
  8. Chosun Daily Newspaper

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]